Uudiskiri

2022

Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas
DETSEMBER

  • 1.–4.12 ERSO läheb tuurile Euroopa suurlinnadesse, kavas on ka Eesti muusikat. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester läheb peadirigent Olari Eltsi juhatusel kontserte andma Euroopa suurlinnadesse. 1.–4. detsembrini esinetakse Nürnbergis, Pariisis ja Münchenis. Ette kantakse ka eesti heliloojate muusikat. Kontsertidel soleerib noor ja särava tähelennuga rootsi viiuldaja Daniel Lozakovich, kelle esituses kõlab Pjotr Tšaikovski viiulikontsert. Kontserdireisil kõlab lisaks viiulikontserdile veel Rudolf Tobiase avamäng „Julius Caesar“, Arvo Pärdi “Da pacem Domine” ja “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” ning Antonín Dvořáki Kaheksas sümfoonia.

  • 1., 2. ja 4.12 VHK keelpilliorkester tähistab Ester Mägi 100. sünniaastapäeva kolme kontserdiga. Vanalinna Hariduskolleegiumi keelpilliorkester ja dirigent Rasmus Puur annavad alanud nädalal kolm kontserti helilooja Ester Mägi muusikaga: 1.12 Viljandi Pärimusmuusika aidas, 2.12 Karksi-Nuia Kultuurikeskuses ja 4.12 Arvo Pärdi Keskuses. Kontsertidel kõlavad orkestri esituses uued keelpilliorkestri seaded Ester Mägi koori- ja instrumentaalmuusikast. Kavas on näiteks algselt viiulile ja klaverile loodud “Kuus eesti rahvaviisi” ja “Koolivalss”, aga ka tuntud kooriteosed “Siin mu rõõmumaa”, “Kerko-kell”, “Pietà”, “Laulikutele”, “Murdunud aer” ja “Vahtralt valgõ pilve pääle”. Kontsertidel soleerivad viiuldajad Kaija Lukas ja Arp Reindla.

  • 2.12 Aaro Pertmanni vokaalteose esiettekanne Brüsselis. Belgias toimuva uue kammermuusika festivali Osmose programmis on ühe uudisteosena kavas Aaro Pertmanni vokaalminiatuur “Decembre” belgia luuleklassiku Émile Verhaereni tekstile. Teose esitavad Espace Tootsi kammersaalis Sophie de Tillesse (metsosopran) ja Fabio Schinazi (klaver). Tegemist on ühe osaga Pertmanni 8-osalisest laulutsüklist “La Belle Epoque” (2021–2022), mis loodud Esimese maailmasõja eelse perioodi Euroopa erinevate maade luuletajate tekstidele ja on seotud õhtumaise tsivilisatsiooni hääbumise temaatikaga. Tsükli originaalversioon on kirjutatud baritonile ja klaverile Atlan Karbi ja Irina Zahharenkova tellimusel. Tänavuse Festival Osmose programmis on 18. novembrist – 3. detsembrini viis kammerkontserti Brüsseli ja Liège’i kammersaalides erinevate belgia kammeransamblite osalusel.

  • 2., 4. ja 9.12 Kristiina Poska juhatab Erkki-Sven Tüüri “Phantasmat” Belgias ja Prantsusmaal. Kristiina Poska jätkab Flandria Sümfooniaorkestriga novembris alguse saanud turneed programmiga “Emperor”. Kava keskmes on Ludwig van Beethoveni Klaverikontsert nr 5 (solist Pavel Kolesnikov) ja Sümfoonia nr 2. Ettekandele tuleb Tüüri Beethovenist inspireeritud orkestriteos “Phantasma” (2018) ja noore belgia helilooja Noé Gillerot’ teos “Hope exists, fortunately …”. Kontserdid leiavad aset 2.12 Charleroi’ Palais des Beaux-Artsis, 4.12 Ieperi kultuurikeskuses Het Perron ja 9.12 Pariisi kontserdipaigas La Seine Musicale.

  • 3.12 Kromaatiline kannel 70: Una Corda. 2022. aastal möödub Eesti kromaatilise kandle sünnist 70 aastat. Sel puhul toovad Eesti Kandleliit ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum publikuni läbilõike erinevatest kromaatilise kandle mängijatest. Aasta jooksul toimub Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis ja Suurgildi hoones üheksa kontserti, kus on võimalus kuulda nii professionaalseid kandlemängijaid kui ka alles õppivaid noori. Sarja järgmisel kontserdil astub Suurgildi hoones üles ansambel Una Corda koosseisus Kristi Mühling (kannel), Liis Jürgens (harf) ja Ene Nael (klavessiin). Esiettekandele tuleb Marianna Liigi “Flutterings” (“Värelused”), kavas on ka Galina Grigorjeva “Õhtukellad”, Robert Jürjendali “Kolm kuningat”, Raimo Kangro “Display IV: Tundmatu muusiku portree” op. 42 (Una Corda seades) ja Johann Sebastian Bachi helitööd. Eesti esiettekandeni jõuab Malle Maltise teos soolokandlele “Tulehoidja”.

  • 3.12 Kontsert “Vabadusele. Koorimuusika Ukrainast, Poolast ja Eestist” USAs. “To Freedom” on üritustesari, mille eesmärk on tutvustada Wisconsini Stouti Ülikooli kogukonnale ja selle ümbruskonna elanikele Ukraina, Poola ja Eesti ajalugu ning kultuuri. Kontserdil Menomonie kirikus (Our Savior's Lutheran Church) astuvad üles ülikooli koorid Jerry Hui juhatusel. Kavas on mitmed eesti heliloojate teosed: Maria Kõrvitsa “Akvarell III”, Veljo Tormise “Raua needmine” ja “Laulusild”, Erkki-Sven Tüüri “Ukrainale” ja Pärt Uusbergi “Kodutee”. Kontserdil on kaastegevad vokaalansambel Schola Cantorum of Eau Claire ja tantsugrupp Ganna Ensemble.

  • 3. ja 10.12 Eesti Segakooride Liidu advendikontsertidel tuleb ettekandele Pärt Uusbergi “Jõululugu”. 3.12 Tallinna Kaarli kirikus ja 10.12 Kärdla kirikus tuleb ettekandele Pärt Uusbergi seitsmeosaline teos “Jõululugu” (2019) solistidele, orelile, segakoorile ning orkestrile. Laval on Eesti Segakooride Liidu koorid, solistid Anneliis Volmer ja Andre Tõnnis, Piret Aidulo orelil ja orkester Collegium Consonante, juhatab Pärt Uusberg. Teose tekstid on pärit Johannese ja Luuka evangeeliumist ning Henrik Visnapuu, Ernst Enno ja Marie Underi luulest. Lisaks kuuleb kontsertidel ka Cyrillus Kreegi ja Ester Mägi loomingut.

  • 4.12 Maria Fausti uudisteos “Si vis amari, ama” tuleb ettekandele Noblessneri valukojas. Festivali Jõulujazz 2022 programmis tuleb ettekandele Maria Fausti uudisteos “Si vis amari, ama”, mis on autori sõnul läbilõige naise elust – kasvamisest, küpsemisest ja emotsioonidest/erinevatest seisunditest. Teost võib pidada praeguse ühiskonna peegelduseks, mis on vürtsitatud huumori ja lootusega. Teose kannavad ette Maria Faust (saksofon), Michala Petri (plokkflööt, Taani) ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel.

  • 4. ja 13.12 Eesti Raadio Laulustuudio perekontsert “Kõik on omal kohal”. Eesti Raadio Laulustuudio kontsertidel on kavas Rein Rannapi laste- ja noortelood, neist 10 esiettekannet. Lavas on laulustuudio mudilaskoor, lastekoor, tütarlastekoor ja solistid, klaveril Rein Rannap. Juhatavad Kadri Hunt ja Kaie Tanner. Kontserdid toimuvad 4.12 Võru kultuurimajas Kannel ja 13.12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.

  • 4.12.2022–4.01.2023 Veebikontsert “Für Galina”. Arvo Pärdi Keskus toob veebi vahendusel publikuni kauni advendiaja kontserdi rahvusvaheliselt tunnustatud Taani vokaalansamblilt Theatre of Voices koos YXUS Ensemble'ga Eestist. Kontsert “Für Galina” kõlas Arvo Pärdi Keskuses eelmise aasta 4. detsembril ja see oli ühtlasi pühendatud helilooja Galina Grigorjevale, kes tähistab tänavu 2. detsembril oma 60. sünnipäeva. Teiste seas on kavas Galina Grigorjeva “Aaria”, “Lõputu kaanon” ja “Salve Regina“ ning Arvo Pärdi “Ein Wallfahrtslied” ja “Es sang vor langen Jahren”. YXUS Ensemble mängib koosseisus: Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola) ja Leho Karin (tšello). Ansambli Theatre of Voices ridades astub üles metsosopran Iris Oja. Kontsert jääb vaadatavaks kuni 4. jaanuarini 2023.

  • 6.12 Kammerkoori Collegium Musicale kontsert Itaalias. Collegium Musicale Endrik Üksvärava juhatusel annab kontserdi Trento Filharmoonias (Società Filarmonica di Trento). Ettekandele tuleb peamiselt eesti muusika: Cyrillus Kreegi “Mu süda, ärka üles”, Veljo Tormise “Raua needmine” (solist Oliver Povel-Puusepp), Pärt Uusbergi “Miserere” (solist Helina Kuljus), Arvo Pärdi “Alleluia-Tropus” ja “Virgencita”, Erkki-Sven Tüüri “Canticum Canticorum Caritatis” (esiettekanne Itaalias) ja Tõnu Kõrvitsa “Seitsme linnu seitse und”. Esiettekandele tulevad kaks uudisteost Trentos tegutsevalt heliloojalt Nicola Segattalt, kes on kontserdil ühtlasi kaastegev tšellistina.

  • 7.–9.12 XXVII Rahvusvaheline Festival “ORIENT et OCCIDENT”. Selle aasta festivali märksõnadeks on “muusikalised kohtumised”. Esimene suur festivaliõhtu on pühendatud hindustani ehk Põhja-India klassikalisele ja Lääne-Aafrika traditsioonilisele muusikale. India muusika toovad publikuni eesti muusikud Krista Citra Joonas ja Arno Kalbus. Lääne-Aafrika traditsioonilist harfilaadset pilli kora’d mängib Burkina Fasost pärit noor virtuoos Noumassan Dembelé. Teisel suurel festivaliõhtul on esmakordselt festivali ajaloos võimalik kuulda Süüria traditsioonilist ja kaasaegset muusikat, mida esitab udimängija ja helilooja Wassim Ibrahim. Õhtu teise poole sisustab Euroopa keskaja muusikaga erinevate keskaja ja renessansi puhkpillide virtuoos Silke Gwendolyn Schulze Saksamaalt. Kolmandal suurel festivaliõhtul on kõigepealt võimalik kuulata Poul Høxbro kava “Laulev savi”, kus ta mängib nii hiina okariini xun’i kui ka meile rohkem tuntud nn itaalia tüüpi okariini. Kõrvuti traditsiooniliste paladega kõlab ka neile pillidele kirjutatud kaasaegne helilooming. Õhtu teise poole sisustab kurdi ja sufi muusikaga Iraani Kurdi aladelt laulja ja divan’i mängija Sadollah Nasiri koos Hamdam Ensemble’iga. Võõrustajana ei puudu muusikalistelt kohtumistelt ka FA Schola Ansambel. Kõik festivali kontserdid toimuvad Tartu Jaani kirikus. Festivali kunstiline juht on Raho Langsepp.

  • 8.12 Pärt Uusbergi “Keldi palve” kõlab Soomes. Turu Ülikooli muusikakollektiivid – koor ja orkester Collegium Musicum – annavad advendikontserdi Turu Miikaeli kirikus. Ettekandele tuleb Pärt Uusbergi “Keldi palve” segakoorile ja keelpillidele (2019), aga ka traditsioonilised jõululaulud ning Mikko Sidoroffi ja Ida Mobergi looming. Kontserti juhatab Satu Simola.

  • 8.12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud annavad kammerkontserdi. Kontserdisarja “Õppejõud laval” raames esinevad Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud Soo-Young Lee (klarnet), Johanna Vahermägi (vioola), Henry-David Varema (tšello) ning Maksim Štšura (klaver). Kontsert uurib läbi heliteoste muusikalist armukolmnurka heliloojate Johannes Brahmsi, Clara Schumanni ja Robert Schumanni vahel. Kontserdil kõlavad vahetekstid heliloojate kirjavahetusest ja esseedest.

  • 9. ja 10.12 Risto Joost juhatab Soomes kahel kontserdil Johann Sebastian Bachi suurteost. Kontsertidel Kangasniemi kirikus ja Taulumäki kirikus juhatab dirigent Risto Joost orkestrit Jyväskylä Sinfonia, kavas Bachi “Jõuluoratooriumi” ettekanded, solistideks on vokalistid Katariina Heikkilä (metsosopran), Mathias Monrad Møller (tenor), Sorin Goliban (bass-bariton) ning hinnatud eesti sopran Maria Listra. Kaasa teeb segakoor Musica (koormeister Marjukka Manner). Kuuest kantaadist koosnev suurteos esitatakse tavaliselt kahes osas (enne ja pärast aastavahetust), detsembri kontsertidel kõlavad kantaadid I–III. Järgnevad kantaadid IV–VI esitatakse 5. ja 6. jaanuaril 2023.

  • 9.–10. ja 12.–13.12 Põhjamaade Sümfooniaorkester esineb Tallinnas, Viimsis ja Pärnus galakontsertidega “100 Tali”. Põhjamaade Sümfooniaorkestri galakontsertidega tähistab orkestri loojate tandem, kaksikõed Anu ja Kadri Tali, oma kahepeale täituvat sajandat sünnipäeva. Säraval galaõhtul esinevad Anu Tali juhatusel maailmalavade tähed: Maurizio Muraro (bassbariton), Mirjam Mesak (sopran), Pawel Zalejski (viiul) ja Guy Braunstein (viiul). Kontserdid toimuvad 9.12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis, 10.12 Pärnu Kontserdimajas, 12.12 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis ning 13.12 Viimsi Artiumis. Põhjamaade Sümfooniaorkester, mis loodi Anu ja Kadri Tali poolt esmalt Eesti-Soome Sümfooniaorkestri nime all 1997. aastal ja koosnes kahe riigi kutselistest muusikutest, on sisult ja koosluselt tänaseks väga rahvusvaheline. Galakontsertidega “100 Tali” kogutakse raha Eesti Muusika-  ja Teatriakadeemia fondi “Tuleviku Meister” toetuseks. Kontsertidel kõlavad tuntud operiaariad ja avamängud, Mozarti viiulikontsert nr. 5, uudisteosena esitatakse Dvořák/Braunsteini “Russalka” (maailma esiettekanne).

  • 9.12 –6.01 Jõulumuusika festival “Kirikupühad Maarjamaal”. Kontserdiagentuur Corelli Music on rõõmustanud publikut juba 12 korda jõulumuusika festivaliga, mis kestab kogu pika pühadekuu läbi jõuluootuste ja pidulike aastalõpu suurkontsertide kuni kolmekuningapäeva ja õigeusu jõuludeni jaanuari alguses. 9.12 annab Tallinna Rootsi-Mihkli kirikus kontserdi organist Ulla Krigul. Katrin Lehismets (sopran, klaver, tekstid) ja Peeter Kaljumäe (bariton, klaver, tekstid) annavad kontserdi “Helisev Salzburg – Jõulu eri” 17.12 Viljandi mõisas (Schloss Fellin) ja 18.12 Kõltsu mõisas. Traditsioonilised aastalõpukontserdid toimuvad 28.12 Tartu Pauluse kirikus ja 29.12 Tallinna Jaani kirikus. Kavas on sädelev pühademuusika – Telemanni ja Pergolesi kantaadid, Mart Jaansoni “Jõulutriptühhoni” esiettekanne, jõululaulud jm. Laval on solistid Mirell Jakobson (sopran), Ivo Posti (kontratenor), Markus Leppoja (tenor) ja Atlan Karp (bass), Tartu Noortekoor ning Corelli Barokkorkester ajastu pillidel. Juhatavad Martin Sildos ja Markus Leppoja. Frédéric Chopini romantilist muusikat esitab 6.01.2023 Keila-Joa mõisas pianist Ralf Taal, lisaks kaunile muusikale saab kuulda ka jutustusi esitatavatest muusikapaladest, nende saamisloost ja helilooja traagilisest elukäigust.

  • 10.12 Pianist Sten Lassmann annab soolokontserdi Viimsi Artiumis. Teisel advendinädalal astub Viimsi Artiumi kammersaalis sisuka soolokontserdiga üles kõrgetasemelise, ambitsioonika ja elujõulise eesti pianisti võrdkuju Sten Lassmann. Klaveriõhtul tulevad esitusele klaveriliteratuuri aegumatu väärtusega näited nagu Johann Sebastian Bachi sädelev ja virtuoosne Itaalia kontsert, Johannes Brahmsi rapsoodiad ning Frédéric Chopini ballaad nr 1 g-moll op. 23 ja polonees As-duur op. 53. Soolokavas on esindatud ka Heino Elleri klaverimuusika tähtteosed – tokaata h-moll ning impressionistlike sugemetega pala “Kellad”.

  • 11.12 Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert “Helendused”. Viimsi Jaakobi kirikus toimuv Eesti Sinfonietta jõuluootuskontsert toob kuulajatele jõuluaja alguseks taas eesti heliloojate imelist muusikat. Kontserdi kavas on Arvo Pärdi, Galina Grigorjeva, Tõnu Kõrvitsa ja Rasmus Puuri teosed ning esiettekandena Pärt Uusbergi “Metsluiged” vibrafonile ja keelpillidele. Solistideks on sel kontserdil Johannes Põlda (viiul), Tõnu Jõesaar (tšello), Andreas Lend (tšello), Maila Laidna (klaver) ja Karl Johann Lattikas (vibrafon). Eesti Sinfonietta kontsertmeister on Johannes Põlda.

  • 11.12 Raul Söödi kontsert “Sümbioos #2”. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) suures saalis toimub festivali Jõulujazz raames kontsert pealkirjaga “Sümbioos #2”, kus kohtuvad EMTA sümfoniettorkester, jazzansambel ja solistid. Kontserdi kunstiline juht ja dirigent on EMTA vanemlektor, saksofonist ja helilooja Raul Sööt. Esitusele tulevad Söödi spetsiaalselt sellele koosseisule ja solistidele komponeeritud ja arranžeeritud teosed. Kontserdi peamine idee on interpretatsiooni ja jazzmuusika erialade kohtumine – sümbioos, mille keskmes on keelpillid ja rütmisektsioon, neile lisandub terve rida soliste ja aeg-ajalt ka orkestri puhkpillirühm. Solistid on EMTA jazzmuusika eriala vilistlased laulja Linda Kanter ja basskitarrist Henno Kelp ning üliõpilased: lauljad Ingrid Rabi ja Denisa Dārzniece, pianist Kairiin Kukk, flötist Kleer Suursild, viiuldaja Eva Aarnis, saksofonistid Pēteris Ancveriņš, Nikita Korzun ja Kristers Lauriņš, trummarid Karl-Martin Kirm ja Aapo Watanen, kitarrist Alex Verlin ja bassist Felix Verlin.

  • 12.12 Gustav Ernesaksa 114. sünniaastapäevale pühendatud kooride kontsert ja koorimuusika stipendiumide üleandmine. Tallinna Lauluväljaku klaassaalis annavad Gustav Ernesaksa sünniaastapäevale pühendatud kontserdi Inseneride Meeskoor ja Eesti Teaduste Akadeemia Meeskoor (dirigendid Kuldar Schüts ja Andrus Siimon). Kontserdil antakse välja Gustav Ernesaksa nimelised stipendiumid Gustav Ernesaksa Fondist, mis asutati 1993. aastal Eesti Üldlaulupeo Direktsiooni (Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse), Eesti Kooriühingu, Eesti Meestelaulu Seltsi, Eesti Rahvusmeeskoori ja Eesti Muusikaakadeemia poolt Gustav Ernesaksa mälestuse ja tema elutöö hoidmiseks ja jätkamiseks.

  • 15. ja 16.12 Ülo Kriguli Viiulikontserdi ettekanded Prantsusmaal. Orchestre National de Bretagne Erki Pehki juhatusel annab Rennes’is Jakobiinide kirikus kahel õhtul kontserdi pealkirjaga “Liberté Balte”. Leedu viiuldaja Dalia Kuznecovaitė soleerimisel tuleb ettekandele Ülo Kriguli Viiulikontsert “Cloudworks”, mis valmis Orchestre National de Bretagne tellimusel ning mille esialgselt planeeritud jaanuarikuine esiettekanne Prantsusmaal toimus hoopis 24. veebruaril Kaunase Filharmoonias Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud kontserdil, esitajateks Dalia Kuznecovaitė ja Kaunase Linnaorkester Erki Pehki juhatusel. Kriguli teose pealkiri “Cloudworks” viitab kujunditele ja varjunditele meie ümber – pilved võtavad lõputult kuju, ilmuvad ja kaovad pidevalt ning muudavad valgust. Kontserdi kavas on ka Robert Schumann Tšellokontsert a-moll op. 129 (solist Kristaps Bergs) ning Jean Sibeliuse Sümfoonia nr. 5 Es-duur op. 82.

  • 15. ja 16.12 Olari Elts juhatab Bukarestis sümfooniakontserte kahel õhtul. Bukaresti George Enescu nim. Filharmoonia Sümfooniaorkester annab kahel õhtul kontserdi, mida juhatab tunnustatud eesti dirigent Olari Elts. Solistina esineb orkestri ees läti viiuldaja Baiba Skride, kes esitab Pjotr Tšaikovski viiulikontserdi, kavas on veel Johannes Brahmsi Kolmas sümfoonia ning norra helilooja Øyvind Torvundi orkestriteos “Archaic Jam”.

  • 16.–18.12 Homecoming Festival toob kuulajateni kontserdid Hiiumaal ja Laulasmaal. Tänavuse festivali teeb eriliseks noorte ukraina muusikute koostöö eesti muusikutega. Muusikud kogunevad talviseks proovide perioodiks ning esinetakse Kärdla kirikus ja Arvo Pärdi Keskuses. Lisaks antakse 17.12 publikule avatud meistriklasse Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Festivalil astuvad üles tuntud muusikud mitmest erinevast paigast: Dmitry Bulgakov (oboe), Alexander Chaushian (tšello, UK), Anton Dressler (klarnet, Itaalia), Stefano Ferrario (viiul, Itaalia), Alexander Kobrin (klaver, USA), Roman Mints (viiul, UK). Kärdla kirikus kõlavad teosed heliloojatelt Jean Cras, Moritz Moszkowski, Johannes Brahms, Darius Milhaud, Felix Mendelssohn. Arvo Pärdi keskuses esitatakse helitöid sellistelt loojatelt nagu Paul Trapkus, Camille Saint-Saëns, Boris Lyatoshynsky, Alfred Schnittke, Georg Philipp Telemann, Alexey Shor, Sergei Prokofiev, Arvo Pärt ja Mykhailo Verbytsky.

  • 17.12 Robert Jürjendali/Tõnu Õnnepalu “Seitse valgusluike” esiettekanne. Tähistamaks Hiiumaa kirjanduse aastat ja Hiiumaaga seotud kirjaniku Tõnu Õnnepalu 60. sünnipäeva, tellis kammerkoor Collegium Musicale Robert Jürjendalilt kooriteose, mis valmis Tõnu Õnnepalu tekstidele ja kannab pealkirja “Seitse valgusluike”. 12 laulust koosnev kooritsükkel tuleb ettekandele Hiiumaal Kärdla kirikus. Lisaks koorile on kontserdil kaastegev Raun Juurikas (klaver), dirigeerib Endrik Üksvärav.

  • 17.12 Dirigent Mihhail Gerts juhatab Ventspilsis Liepāja sümfooniaorkestrit. Baltimaade vanima orkestrina tuntud Liepāja sümfooniaorkester esineb esmakordselt Ventspilsi kontserdimaja Latvija laval, orkestrit juhatab tunnustatud dirigent Mihhail Gerts. Solistiks on läti pianist Vestards Šimkus, kes on tuntud üle maailma oma laiaulatusliku repertuaari poolest, mis ulatub barokkmuusikast kuni 21. sajandi uusima muusikani. Šimkus annab sageli kontserte, kus klassikalised teosed loovad dialoogi uue muusikaga, sealhulgas tema enda heliloominguga. Detsembrikuise muusikaõhtu kavas on Claude Debussy, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Johannes Brahmsi looming. Valitud heliteoseid ühendab helge elurõõm, võimaldades pühade-eelses õhkkonnas rahulikult mõtiskleda.

  • 17. ja 18.12 Tallinna Kammerorkester annab kaks kontserti Lätis, soleerivad ka eesti pianistid. Jurmalas asuvas Dzintari kontserdimajas tuuakse kuulajateni põnev kava, mille moodustavad Johann Sebastian Bachi kontserdid kahele, kolmele ja ka neljale klaverile. Bach töötas oma soolokontsertidega välja mudeli, mis ühendab sädeleva itaalia virtuoossuse saksa polüfoonilise mõtlemisega. Tallinna Kammerorkestri ees soleerivad pianistid Sten Heinoja, Sten Lassmann, Daumants Liepins (klaver, Läti) ning Reinis Zariņš (klaver, Läti). Tallinna Kammerorkestrit juhatab dirigent Anna Duczmal-Mróz (Poola).

  • 18.12 Tšellist Marcel Johannes Kits annab kontserdi Brüsselis. Hinnatud eesti tšellist Marcel Johannes Kits annab kammerkontserdi koos pianisti Naoko Sonodaga Brüsseli muusikainstrumentide muuseumis. Jaapanis sündinud pianist Naoko Sonoda on mitmete rahvusvaheliste klaveri- ja kammermuusikakonkursside laureaat. Ta on esinenud tuntud orkestritega ning esinenud maailmanimega paikades, sealhulgas Berliini filharmoonias ja Carnegie Hallis New Yorgis. Kammerkontserdi kavas on Alfred Schnittke tšellosonaat nr 1, Johannes Brahmsi loomingut ning Benjamin Britteni tšellosonaat. Brüsseli muusikainstrumentide muuseum (MIM) asutati 1877. aastal ning seda peetakse tänapäeval üheks kõige olulisemaks omataoliseks maailmas. Praegu on muuseumi kogudes ligemale 10 000 instrumenti.

  • 21.12 Trio Poll-Varema-Poll esitavad Beethoveni kammerloomingut Viimsi Artiumis. Kontserdisari “Beethoveni klaveritriod” on pühendatud Ludwig van Beethoveni meisterlikule kammermuusikale. Kontsertide jooksul toovad Mari Poll (viiul), Henry-David Varema (tšello) ja Mihkel Poll (klaver) publiku ette kõik helilooja klaveritrio žanris kirjutatud teosed. Kontserdil kõlav Trio B-duur op. 11 “Gassenhauer” esitatakse seekord klarnetiversioonis koos Korea päritolu klarnetisti Soo-Young Leega. Lisaks esitatakse Beethoveni Trio G-duur op. 1 nr 3 ning Trio Es-duur op. 70 nr 2. Mari Poll, Henry-David Varema ja Mihkel Poll on rahvusvahelise haardega interpreedid ning hinnatud pedagoogid, triona on nad tegutsenud alates 2013. aastast. Ansambli repertuaar hõlmab laia valikut muusikat Mozartist, Beethovenist ja Brahmsist kuni nüüdisheliloojate teosteni. Erilisel kohal on trio repertuaaris eesti helikunst, sealhulgas klassikute nagu Artur Lemba ja Heino Elleri teosed, aga ka meie kaasaegsete – Erkki-Sven Tüüri, Arvo Pärdi ning Riho Esko Maimetsa looming.

  • 22.12 Kuulsa Staatskapelle Dresdeni ees astub üles eesti dirigent Mihhail Gerts. Hinnatud eesti dirigent Mihhail Gerts juhatab Dresdeni Linnakapelli ees 22. detsembril sümfooniakontserti, mille kava moodustavad Claude Debussy, Alberto Ginastera ja Johannes Brahmsi helitööd. Solistina on orkestri ees hinnatud harfivirtuoos Johanna Schellenberger. Kuurvürst Moritz von Sachseni 1548. aastal asutatud Sächsische Staatskapelle Dresden on üks maailma vanimaid ja traditsioonilisemaid orkestreid. Hooajal 2023/2024 tähistab Staatskapelle oma 475. sünnipäeva. Alates orkestri loomisest on kunagise õukonnaorkestri ajalugu kujundanud olulised dirigendid ja rahvusvaheliselt tunnustatud instrumentalistid.


  • 22.12 Vox Clamantis annab jõulukontserdi Hollandis. Vokaalansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel annab kontserdi Groningeni kultuurikeskuses De Oosterpoort. Kava põimib omavahel eesti koorimuusika ja gregooriuse laulu. Ettekandele tulevad Cyrillus Kreegi “Alguslaul”, “Ma tulen taevast ülevelt” ja “Taaveti psalm 121”, Arvo Pärdi “7 Magnificat-antifoni”, “O Holy Father Nicholas” ja “Nunc dimittis”, Helena Tulve “You and I” ja “Ole tervitatud, Maarja” ning Tõnis Kaumanni “Ave Maria”.

  • 22. ja 23.12 ERSO jõulukontserdid koos viiuldaja Hans Christian Aavikuga. Jõululaupäeva eelõhtul viivad ERSO ja dirigent Olari Elts publiku klassikalise muusika kullafondi abil pühade lainele. Kavas on isa ja poja, Leopold ja Wolfgang Amadeus Mozarti looming. Kontserdid toimuvad 22.12 Põlva Kultuurikeskuses ja 23.12 Estonia kontserdisaalis. Tallinnas toimuvale kontserdile eelneb kell 18 algav eelkontsert, kus muusikateadlane Kristina Kõrver kõneleb Wolfgang Amadeus Mozarti loomingust. Mozarti teise viiulikontserdi solistina astub ERSO ette noor viiuldaja Hans Christian Aavik, kes tänavu pälvis esimese preemia mainekal Carl Nielseni konkursil Taanis. Aavik mängib Eesti pillifondi ning perekond Sapožnini loal Giovanni Paolo Maggini viiulil (valmistatud umbes 1610 Brescias, Itaalias) ning Victor Fétique poognal (valmistatud umbes 1930 Prantsusmaal).

  • 28. ja 29.12 Eesti Sinfonietta aastalõpukontserdid “Aastaajad”. Tallinna Filharmoonia Mustpeade maja Valges saalis 28.12 ja Viljandi Pärimusmuusika Aidas 29.12 toimuvate Eesti Sinfonietta aastalõpukontsertide kavas on kuulajale nii rõõmsat äratundmist pakkuvaid teoseid kui ka täiesti uut loomingut. Traditsioonilised teosed kõlavad erilises esituses – Antonio Vivaldi viiulikontsertide tsükli “Neli aastaaega” solistideks pole ainult viiuldajad, vaid ka teiste pillirühmade esindajad. Vivaldi teostele lisab värvi itaalia flöödivirtuoos Massimo Mercelli. Lõpetuseks pakutakse kuulajaile Alexander Raskatovi värvikat teost “Kokkuvõte aastaaegadest” mille ideeliseks aluseks on Pjotr Tšaikovski “Aastaajad”. Kontsertmeister on Anna-Liisa Bezrodny.

  • 31.12 Aastalõpukontserdiga esineb Euroopas õppivate noorte Eesti muusikute orkester. Praegusel ajal on paljud noored eesti muusikud täiendamas oma teadmisi maailma eri muusikakõrgkoolides. Välismaal õppijatest kokku pandud orkestrit juhatab dirigent Henri Christofer Aavik. Kavas on Igor Stravinski süit balletist “Pulcinella” ning Jean-Philippe Rameau' ilmekad osad ballettidest, pantomiimidest ja ooperitest. Henri Christofer Aavik alustas dirigeerimisega 14-aastaselt. Ta osales Soomes Sibeliuse akadeemias Jorma Panula noorte dirigeerimiskursustel ning alates 2015. aastast on ta õppinud Franz Liszt Weimari Muusikaülikoolis. Aavik on osalenud Paavo Järvi, Bruno Weili, Jukka-Pekka Saraste ja Daniele Gatti meistriklassides. Aavik on VIII rahvusvahelise Jorma Panula dirigeerimisvõistluse (2021) võitja. Tänaseks on ta juhatanud enam kui 70 muusikalist kooseisu.

2022
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
September
Oktoober
November

2021
Jaanuar
Veebruar
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2020
Jaanuar

Veebruar
Märts
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2019
Jaanuar

Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2018
Jaanuar
Veebruar
Märts

Aprill
Mai
Juuni
Juuli
September
Oktoober
November
Detsember

2017
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2016
Jaanuar

Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2015

Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2014
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember