Uudiskiri

2023

Eesti muusika ja muusikud kodus ja maailmas
VEEBRUAR


  • 2.02 Tartu rahulepingu sõlmimise 103. aastapäevale pühendatud Rein Rannapi laulude kontsert “Ilus maa”. Eesti Meestelaulu Selts tähistab Tartu rahulepingu 103. aastapäeva kontserdiga Viimsi Artiumis, kus ettekandele tulevad Rein Rannapi kantaadid “Sinu silmade sinimustvalge” ja “Ilus maa”. Esinevad solist Kristjan Kannukene, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline poistekoor Kalev, üle-eestiline neidudekoor Leelo, üle-eestiline tütarlastekoor Ilmalilled, Eesti Noorte Segakoor, Eesti Meestelaulu Seltsi üle-eestiline noormeestekoor ja Nõmme Muusikakooli sümfooniaorkester.

  • 2.02 Lüdigi saali avakontsert. Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus koostöös Vändra Kultuurimaja ja Vändra Gümnaasiumiga avab 2.02 Mihkel Lüdigi kontserdisaali. Lüdigi saali nime saab Vändra Gümnaasiumi aula. 2023. aasta esimeses pooles korraldatakse viis kontserti. Avakontserdi “Ma vaatan üles mäele” annavad Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel. Ettekandele tuleb Heino Elleri “Kodumaine viis” keelpilliorkestrile, Veljo Tormise süit filmist “Kevade” ja “Kolm mul oli kaunist sõna” keelpilliorkestrile ja flöödile (solist Pipilota Neostus), Lepo Sumera “Concerto per voci e strumenti” segakoorile ja keelpilliorkestrile, Arvo Pärdi “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks” keelpilliorkestrile ja kellale, Erkki-Sven Tüüri “Passion” ja “Action” keelpilliorkestrile ja Tõnu Kõrvitsa “Ma vaatan üles mäele” (8. osa tsüklist “Kreegi vihik”) segakoorile ja keelpilliorkestrile. Kontserdi lõpetavad laulud laulupidude kuldvarast: Peep Sarapiku “Ta lendab mesipuu poole”, Gustav Ernesaksa “Mu isamaa on minu arm” ja Mihkel Lüdigi “Koit”. Kontserdist teeb otseülekande Klassikaraadio. 25.02 astuvad vabariigi aastapäeva kontserdil sama saali avakontsertide sarjas üles Ain Anger (bass), Mari Poll (viiul) ja Momir Novakovic (akordion), kavas Schubert, Wagner, Verdi, Leigh, Glinka, Massenet, Kapp, Tormis ja Birnbaum.

  • 2.02 Martin Kuuskmann mängib Soomes Tõnu Kõrvitsa Fagotikontserti. Tõnu Kõrvitsa fagotikontsert “Vihma laulud vikerkaarele” (2016) tuleb ettekandele Joensuu Linnaorkestri kontserdil Joensuu Carelia saalis. Kontserdis soleerib Martin Kuuskmann, orkestrit juhatab Risto Joost. Neljast laulust koosnev instrumentaalkontsert on kirjutatud pühendusega Martin Kuuskmannile. Lisaks Kõrvitsa teosele esitab Kuuskmann ka Christopher Theofanidise Fagotikontserdi, samuti on kavas Jaan Räätsa Kontsert kammerorkestrile op. 16 ja Francis Poulenci Sinfonietta.

  • 2. ja 8.02 Arvo Leiburi ja Johan Randvere kontserdid “Naiste maailm”. Viiuldaja Arvo Leibur ja pianist Johan Randvere toovad publikuni valiku naisheliloojate loomingust, kes olid aktiivsed loovisiksused 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses Euroopas (Agnes Tšetšulin, Laura Netzel, Ingeborg von Bronsart, Lili Boulanger) või Ameerikas (Florence Price). Kontserdil kõlab mitu Eesti esiettekannet. Kavast ei puudu ka eesti heliloojad – ettekandele tuleb Ester Mägi muusika ja Alisson Kruusmaa “Mesmerismi” uus seade viiulile ja klaverile. Kontserdid toimuvad 2.02 Heino Elleri Muusikakooli Tubina saalis ja 8.02 Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia suures saalis.

  • 3.02 Kontsert “Naiste ballaadid”. “Naiste ballaadid” on Veljo Tormise kantaat-balletile “Eesti ballaadid” pühendatud ja sellest inspireeritud kontsert. Muusikud ja lauljad võtavad üheskoos ette elektroonilise, kammerliku ja improvisatsioonilise rännaku Tormise vägevusega seatud hämarate eesti regilaulude radadel. Laval on Marion Selgall (vokaal, väikekannel), Helen Allikvee (vokaal), Mareta Pedak (vokaal), Karl Korts (elektroonika), Gonzalo Leonardo Muruaga Olguin (kitarr), Enrik Visla (viiul), Heliä Mailiis Viirakivi (flööt), Katia Skylar (liikumine) ja Indrek Põldver (liikumine). Kontserdi korraldaja on EMTA kontserdi- ja etenduskeskus.

  • 3.02 Marcel Johannes Kits soleerib ERSO ees, juhatab poola dirigent Antoni Wit. Estonia kontserdisaali lavale astub legendaarne poola dirigent Antoni Wit. Oma pika karjääri jooksul on ta töötanud Poola mainekaimate orkestrite kunstilise juhina, külalisdirigendina on ta juhatanud arvukalt orkestreid Euroopas, Ameerikas ning Aasias. Wit on pühendunud poola muusika esitaja, ka ERSOga tuleb ettekandele poola rahvamuusika elementidest kantud Witold Lutosławski orkestrikontsert. Kavas on ka Richard Wagneri poola muusikast inspireeritud avamäng “Polonia”. Edward Elgari tšellokontserdi solistina tuleb orkestri ette Eesti noorema põlvkonna väljapaistvamaid tšelliste Marcel Johannes Kits. Hetkel Berliinis (Universität der Künste Berlin) õppiv tšellist pälvis 2022. aasta juunis kolmanda koha mainekal kuninganna Elisabethi nimelisel konkursil Brüsselis.

  • 4.02 Olari Elts juhatab Läti Rahvuslikku Sümfooniaorkestrit, kavas Sibelius, Torvunds ja Bartók. Cēsise kontserdisaalis kõlab põhjamaade muusikale keskenduv kava, mille keskmes on Soome suure sümfooniku Jean Sibeliuse viiulikontsert (solist Paula Šūmane) ja ja sümfooniline poeem “Saaga” ja norra helilooja Øyvind Torvundi “Hommik metsas” (Forest morning). Ungari helilooja Béla Bartóki loomingust esitatakse muusika ühevaatuselisele balletile “Puuprints”. Esmalt peamiselt nüüdismuusika interpretatsioonidega tunnustusi pälvinud Olari Eltsi repertuaar on pidevalt laienenud orkestrimuusika klassika suunas, hõlmates nüüdseks avarat suurteoste hulka. Aastail 2001–2006 oli Olari Elts Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent.

  • 5.02 Eesti Kooriühingu aastapreemiate gala. 5.02 kuulutab Eesti Kooriühing Estonia kontserdisaalis välja koori- ja puhkpillimuusika aastapreemiate saajad. Kaheteistkümnele tiitlile kandideerib 63 nominenti, kelle hulgast teeb valiku Kooriühingu muusikanõukogu. Kontserdil esinevad Elleri tütarlastekoor (dirigent Külli Lokko), Noorte segakoor Vox Populi (dirigent Janne Fridolin), Segakoor HUIK! (dirigent Ode Pürg), Tallinna Kammerkoor (dirigent Heli Jürgenson), Tartu Karlova Kooli poiste mudilaskoor (dirigent Annelii Traks), üle-eestiline neidudekoor Leelo (dirigent Külli Kiivet) ja Lasnamäe Muusikakooli puhkpilliorkester (dirigent Mart Aus). Kontserdi kunstiline juht on Ode Pürg, lavastaja Kirill Havanski, stsenarist Maria Paiste, videokunstnik Maria Roosalu ja valguskunstnik Priidu Adlas. Õhtut juhib Johannes Richard Sepping.

  • 7.02 Kontsert Tuuliki Jürjo kooriloomingust. Tallinna Kaarli kirikusse tulevad kokku kümmekond koorikollektiivi tähistama Tuuliki Jürjo 30 tegevusaasta täitumist kirikumuusikuna. Koorid Tallinna Kaarli, Jaani, Püha Vaimu ja Peeteli, Viimsi Püha Jaakobi, Keila ja Viljandi Jaani kogudustest esitavad kontserdil “Hing, olgu siht sul taevas” Tuuliki Jürjo kooriloomingut. Juhatavad Piret Aidulo, Kersti Petermann, Eve Padar, Aivi Otsnik, Riho Ridbeck, Andrus Kalvet, Pille Metsson ja Tuuliki Jürjo.


  • 8.02 Arvo Pärdi autorikontsert Istanbulis. Tallinna Kammerorkester Tõnu Kaljuste juhatusel esitab Istanbuli İş Sanati kontserdisaalis kava Arvo Pärdi muusikast. Ettekandele tulevad teosed nagu “Aliinale”, “Fratres”, “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, “Trisagion”, “L'abbé Agathon”, “Peegel peeglis”, “Tabula rasa” ja “Vater unser”. Solistid on Maria Listra (sopran), Marrit Gerretz-Traksmann (klaver), Harry Traksmann (viiul) ja Leho Karin (tšello).

  • 8. ja 9.02 Metsosopran Karis Trass ja pianist Sten Lassmann kavaga “Pühendumus” Tartus ja Tallinnas. Kava keskmeks on Robert Schumanni laulutsükkel “Naise elu ja armastus” op. 42, lisaks Johannes Brahmsi, Maurice Raveli, Gabriel Fauré laululooming. Karis Trass lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia klassikalise laulu erialal, aastail 2019/20 õppis ta Berliinis Hanns Eisleri nimelises muusikakõrgkoolis Anna Samuili lauluklassis. Sten Lassmann on Eesti üks väljapaistvamaid pianiste, kes on andnud edukalt soolo- ja kammerkontserte ning soleerinud paljude orkestrite ees. Koostöös plaadifirmaga Toccata Classics annab ta Londonis välja üheksast CD-plaadist koosnevat sarja “Heino Eller – Complete Piano Music”. Kontserdid toimuvad Tartus Vanemuise kontserdimajas ja Tallinnas Estonia kontserdisaalis.

  • 9.02 Risto Joost juhatab Rootsis Norrlandsopera Sümfooniaorkestrit. Umeås toimuval kontserdil esitatakse poola helilooja Grażyna Bacewiczi divertisment keelpillidele, millele järgneb Allan Petterssoni (1911–1980) vioolakontsert. Solistiks on hinnatud vioolamängija Ellen Nisbeth, kes on teosest teinud ka rohket heakskiitu pälvinud salvestuse. Lisaks on kavas Johannes Brahmsi serenaad nr 1 D-duur, mida esitatakse märksa vähem kui tema sümfooniaid, kuid millel on sarnased sümfoonilised ambitsioonid. Juhatab tunnustatud eesti dirigent Risto Joost.

  • 9.–12.02 VHK orkestri plaadiesitluskontserdid Veljo Tormise muusikaga. 1996. aastast tegutsenud VHK (Vanalinna Hariduskolleegiumi) keelpilliorkester on viimase kuue aasta jooksul keskendunud valdavalt eesti muusika esitamisele. Selle ajaga on antud autorikontserte Ester Mägi, Cyrillus Kreegi, Mart Saare, Veljo Tormise, Tõnu Kõrvitsa, Arvo Pärdi ja Erkki-Sven Tüüri muusikast, ilmunud on CD-d Cyrillus Kreegi ja Mart Saare loominguga. Veebruaris esitleb orkester möödunud aasta detsembris ilmunud plaati Veljo Tormise muusikaga Rasmus Puuri keelpilliorkestri seades. Plaadil kõlavad “Hamleti laulud nr 1. Meri tõmbus endasse”, “Pikse litaania”, “Pärismaalase lauluke”, “Laevas lauldakse”, “Sinikka laul”, “Raua needmine”, “Incantatio maris aestuosi” (“Tormise mere loits”), “Lauliku lapsepõli” ja “Kuulmata kuskil kumiseb kodu”. Kontserdid toimuvad 9.02 Tartu Jaani kirikus, 10.02 Võru Kandles ja 12.02 Tallinnas Kultuurikatlas. Solistid on Maria Listra (sopran) ja Arp Reindla (viiul), orkestrit juhatab Rasmus Puur.

  • 11.02 Muusikalise vestlusõhtu “Üheskuulamine” tähelepanu all on Arvo Pärdi “Fratres”. Arvo Pärdi Keskuse sündmuste sarjas “Üheskuulamine” on sel korral tähelepanu all Arvo Pärdi üks tuntumaid ja armastatumaid teoseid, 1977. aastal valminud “Fratres”. Räägitakse teose sünniloost, uuritakse millest kõnelevad Arvo Pärdi Keskuses leiduvad arhiivimaterjalid ning kuulatakse “Fratrese” erinevaid kõlavärve heliplaatidelt ja elavas esituses. Teost aitavad avada Kristina Kõrver ja Aile Tooming, “Fratres” viiulile ja klaverile kõlab Harry Traksmanni ja Marrit Gerretz-Traksmanni esituses.

  • 12.02 Lossimuusika: ERSO solistid Kadriorus. István Baráth (trompet), Indrek Leivategija (tšello) ja Maksim Štšura (klaver) esinevad Kadrioru lossis kavaga, kus kõlavad Johann Friedrich Faschi (1688-1758) Kontsert trompetile D-duur, Frank Bridge’i (1879–1941) “Sügisel” H. 162, Tõnu Kõrvitsa “In the Shadows” ning Benjamin Britteni (1913-1976) Tšellosonaat op. 65. “Lossimuusika” on pühapäevaste kontsertide sari, mille eesmärk on pakkuda kõrgetasemelist klassikalist muusikat ainulaadse akustikaga Kadrioru lossi barokses peasaalis. Sarja kunstiline juht on Aare Tammesalu, kontsertide korraldaja on Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga.

  • 14. ja 15.02 Ansambel U: ja eˉlektron esitavad Udo Kasemetsa loomingut. Ansambel U: esitab koostöös loomingulise rühmitusega eˉlektron osad Udo Kasemetsa monumentaalsest multimeedia-teosest “Timetrip to Big Bang and Back” (1992). Kõik tsükli teosed on seotud erinevate kosmoloogiliste nähtuste ja aeg-ruumi teemaga. Seekord tulevad esitusele “Messiermusics”, mis lähtub Charles Messier’ konstellatsioonide kataloogist, “Harmonices Mundi of Johannes Kepler”, mis omal moel modelleerib Päikesesüsteemi, “Galactic / Quasaric Supersonics”, mis mõõdab nähtavat universumit ning “Hadrondo”, mis tungib elementaarosakeste maailma. Et seda kõike teha meeltele paremini tajutavaks, on kasutusel liitreaalsuse (Augmented Reality) tehnoloogia, mis toob kontserdisaali taevakehad ja nähtused, mis võivad asuda tuhandete valgusaastate kaugusel. Kontserdil on kasutusel kaks erilist instrumenti – Columbine ja Amaranth, mis ehitati instrumentide autori Gayle Young (Kanada) juhiste järgi. Kontserdi visuaalkunstnik on Mikk-Mait Kivi. Avangardmuusika suurkuju Udo Kasemets (1919–2014) oli üks unikaalsemaid, radikaalsemaid ja huvitavamaid Eestist pärit heliloojaid. Kanadas, kus Udo Kasemets veetis suurema osa oma elust, nimetati teda “ilmselt kõige kompromissitumaks muusikuks Kanada muusika ajaloos”, tema mõju Toronto muusikaelule ja järgnevatele põlvkondadele on raske üle hinnata. Teos tuleb ettekandele vaid kahel korral – 14. ja 15.02 Kanuti Gildi SAALis Tallinnas.

  • 14.–21.02 XVI Tallinna Talvefestival “Tõsta pilk ja ava süda”. 2023. aasta festival on juubelihõnguline – Muusikute Fond PLMF tähistab oma 20. sünnipäeva. Suurejoonelisel galal Estonia kontserdisaalis esineb koos Eesti tippsolistidega Tallinna Muusika- ja Balletikooli sümfooniaorkester, dirigendipuldis Jaan Ots. Galal antakse välja esmakordselt Marje ja Kuldar Singi nimeline PLMF preemia “MUBA Talent”. Festivalil astub üles muljetavaldav arv eesti muusikuid: klaveriduod Kai Ratassepp ja Mati Mikalai ning Natalia Sakkos ja Toivo Peäske, pianistid Irina Zahharenkova ja Ralf Taal, viiuldajad Anna-Liisa Bezrodny, Sigrid Kuulmann ja Kristina Kriit, sopranid Maria Veretenina, Kristina Vähi ja Marion Melnik, metsosopranid Kadi Jürgens ja Annaliisa Pillak, Oliver Kuusik (tenor), Aare Saal (bariton), Pavlo Balakin (bass), Tiia Tenno (orel), Virgo Veldi (saksofon), Neeme Ots (trompet), duo Andreas Lend ja Allan Jakobi ning Keelpillikvartett Prezioso. Vaba sissepääsuga kontserdil “Noored talendid sõbrapäeval” Rootsi-Mihkli kirikus esinevad Tallinna muusikakoolide noored anded. Tänavune festival teeb kummarduse helilooja Jaan Räätsale – mitmetes kavades kõlab tema looming. Alates 2006. aastast on festival pööranud tähelepanu abivajajatele meie ühiskonnas ja PLMF on selleks loonud heateo algatuse motoga “Tõsta pilk ja ava süda”. 2023. aasta kampaania kogub vahendeid eesti Vähiliidule liikuva kompuutertomograafi ostmiseks. Festivali kunstiline juht on Pille Lill.

  • 14.–22.02 Keelpillikvartett M4GNET annab neli kontserti Tobiase, Elleri ja Kõrvitsa muusikaga ning Kristiina Ehini luulega. Eesti neljas suuremas kontserdimajas tuuakse publikuni muusika- ja luulekava “Puudutus” –, kus poetess Kristiina Ehini luule vaheldub eesti heliloojate loominguga. Keelpillikvartett M4GNET esitab Rudolf Tobiase keelpillikvarteti nr 1 d-moll (1899), mis on ka Eesti esimene teos selles žanris. Lisaks mängitakse Heino Elleri “Neli pala keelpillikvartetile” (1954), mis on ere näide Elleri hilisest stiilist. Kristiina Ehin loeb oma valitud luuletusi, keskendudes viimase luulekogu “Janu on kõikidel kaks” tekstidele. Need mõtisklevad hingerahu otsimisest ja armastuse hoidmisest keset ärevaid aegu. Keelpillikvartett M4GNET on noor ja tarmukas kammeransambel, mis koosneb neljast tipptasemel keelpillimängijast: Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Neli tunnustatud interpreeti moodustasid kahe aasta eest ansambli sihiga pakkuda eredaid tõlgendusi kvartetimuusika klassikast, ent ka tutvustada vähem esitatavaid teoseid ning Eestist pärit heliloojate värsket uudisloomingut. Kontserdid toimuvad Jõhvi kontserdimajas, Tallinnas Estonia kontserdisaalis, Tartus Vanemuise kontserdimajas ja Pärnu kontserdimajas.

  • 16.02 USA-s tuleb ettekandele Tõnu Kõrvitsa saksofonimuusika. Tõnu Kõrvitsa “Maastikud öisest rongist” (2011) 12 saksofonile tuleb Ameerika esiettekandele Northwesterni Ülikooli Bieneni Muusikakooli saksofoniansambli kontserdil. Ülikool asub Evanstoni linnas Illinoisi osariigis ning kontsert toimub sealses Galvin Recital Hallis. Kõrvitsa teose kõrval tuleb maailmaesiettekandele Laura Schwendingeri “Hawk’s Nest” ja Lawrence Dilloni “Portal”. Ansamblit juhatab Taimur Sullivan.

  • 16.02 Mihhail Gerts juhatab RTV Sloveenia Sümfooniaorkestrit. Ulatusliku sümfooniakontserdi kavas on traagiliselt vara lahkunud austria helilooja Hans Rotti (1858–1884) Sümfoonia nr 1, mille taasavastamine toimus alles 20. sajandi lõpus, ent mida on nüüdseks salvestanud paljud mainekad dirigendid, sealhulgas Paavo Järvi, Leif Segerstam jpt. Õhtu avab Franz Schuberti “Rosamunde” avamäng, koos metsosopran Barbara Jernejčič Fürstiga kantakse ette Alban Bergi lummav vokaalteos “Seitse varajast laulu”. Barbara Jernejčič Fürst on haruldaselt avara repertuaariga vokalist, kelle muusikalise tegevuse dominandiks on kaasaegse muusika ettekanded, muuhulgas on ta andnud ligemale 50 esiettekannet sloveenia heliloojate teostele. Ta on ka laulu eriala professor Ljubljana Muusikaakadeemias.

  • 17.02 Erkki-Sven Tüüri teosed on kavas uuel festivalil Rootsis. Rootsi kollektiiv O/Modernt Kammerorkester mängib Erkki-Sven Tüüri keelpilliorkestriteoseid “Action” ja “Passion” talvefestivalil “Magical Worlds” Kuninganna Silvia kontserdisaalis Stockholmis. Tegemist on O/Modernti ja muusikakooli Lilla Akadeemia korraldatud esmakordse festivaliga, mis kestab 15.–19.02 Kuninganna Silvia kontserdisaalis. Orkestri ja festivali kunstiline juht on Hugo Ticciati.

  • 18.02 Esietendub lastemuusikal “Sipsik” Eno Raua raamatu ja Edgar Valteri visuaalide põhjal. Vanemuise teatri suures majas tuleb lavale lastemuusikal “Sipsik”, mille muusika on loonud Ewert Sundja ja Tauno Aints ning lavastanud Maria Annus, kes tutvustab lavastust järgmiselt: “See on suur lugu sõprusest, usaldusest ja võimatute asjade võimalikuks saamisest. Me riivame õrna puutega ka pärimuslikku maailma, kus lisaks inimestele saavad oma hääle nukud, loomad ja linnud. Ja loomulikult on sündmuste keskpunktis meie oma südikas sinimustvalge Sipsik.” Laulutekstid on loonud Priit Strandberg ja Leelo Tungal. Osades: Kaarel Targo (Must Kast), Saara Pius (Rakvere Teater), Ott Raidmets (Endla) või Kaarel Pogga, Veikko Täär (külalisena), Karin Tammaru (Endla), Merle Jalakas, Rasmus Kull, Simo Breede, Laura Niils (Must Kast) jt. Kaasa teevad Vanemuise ooperikoor, sümfooniaorkester ja bänd, muusikajuht on Taavi Kull.


  • 18.02 Tallinna Kammerorkestri sarjas “Kontsertmeistrid” soleerib Andres Kaljuste. Mitmekülgne muusik Andres Kaljuste on publikule tuttav viimasel ajal peamiselt dirigendi ja vioolamängijana, kuid see kontsert viib ta tagasi viiulimängu juurde. Koos Tallinna Kammerorkestriga esitab nimekas muusik kava poola, saksa ja prantsuse heliloojate loomingust. Kõlavad Wojciech Kilari “Orawa”, Henri Dutilleux “Mystère de l’instant”, Claude Debussy “La plus que lente” ning Johannes Brahmsi Keelpillikvintett op. 111. Andres Kaljuste õppis dirigeerimist Sibeliuse Akadeemias, olles samaaegselt Helsingi Linnaorkestri vioolarühma kontsertmeister. Tänaseks on ta dirigendina teinud koostööd mainekate orkestritega üle Euroopa. Andres Kaljuste on Tallinna Muusika- ja Balletikooli klassikalise muusika suuna loovjuht.

  • 20.02 HELIjaKEEL: Maailmavaated. Mõtisklusi Sõnast ja Mängust. Ardo Ran Varrese muusika. Kontserdisari HELIjaKEEL jätkab hooajal 2022/2023 keskendumist erinevatele pühakirjadele, religioonidele ning elufilosoofiatele. Kõrvutatakse ja leitakse seoseid – kirjanike-heliloojate kooslusi – sarnaste religioossete ja filosoofiliste vaadete või huvide läbi. Seekord on fookuses Ardo Ran Varrese muusika, mida esitavad HjaK ansambel koosseisus Harry Traksmann (viiul), Olga Voronova (viiul), Laur Eensalu (vioola), Leho Karin (tšello), Rasmus Kull (tenor), Priit Volmer (bass), Iris Oja (metsosopran) ja Diana Liiv (klaver). Ettekandele tulevad ““Ülim” tõde” (2022) keelpillikvartetile ja fonogrammile, “Palavik” (2011) klaverile ja viiulile, VI osa lavalisest serenaadist “Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma” (2016), katkendid ooperist “Põrgupõhja uus Vanapagan” (2020, seade ansamblile ja solistidele) ning uudisteos instrumentaalteatrile. Kontserdile järgneb filosoofiline vestlusring “Sõnast ja Mängust elus ja loomingus”, kus võtavad sõna Arne Merilai, Hasso Krull, Donald Tomberg, Ardo Ran Varres ja Madis Arukask. Kontsert toimub 20.02 kell 19 Teatri- ja Muusikamuuseumis. Kontserdi korraldaja on MTÜ Kammermuusikud, selle kunstiline juht on Diana Liiv.


  • 23.02 Erki Pärnoja ja Kaupo Kikkase audiovisuaalne suurvorm “Jäljed”. Muusik ja helilooja Erki Pärnoja ning fotograaf Kaupo Kikkas tulevad Alexela kontserdimajas välja audiovisuaalse kontserdiga “Jäljed”. Laval on Erki Pärnoja ja tema ansambel ning Tallinna Kammerorkester. Kaupo Kikkas, kelle Erki Pärnoja kutsus oma muusikat visuaalsesse keelde tõlkima, ütleb oma filmi kohta: “Minu mustvalge pildikeel “Jälgedes” kõneleb õrnalt, aeglaselt ja kaude, mõnikord koguni ütlemata jättes. See võimaldab meie tunnetel minna uitama kaardistamata aladele ning leida midagi, mis päris maailmast on mingil põhjusel kadunud. Me näeme tagajärge, kuid mitte sündmust ennast. “Jäljed” võtavad kuju iga inimese laugude taga omamoodi.” Kontserdi korraldaja on Delfi Meedia AS.

  • 23.02 Inglise kammerkoor The Carice Singers annab Londonis kontserdi eesti muusikast. Kontserdi “An Estonian Vespers by Candlelight” keskmes on Arvo Pärdi teosed “O Holy Father Nicholas” (esiettekanne Londonis), “Nunc dimittis” ja “The Deer’s Cry”. Eesti Vabariigi aastapäeva ja Venemaa Ukrainasse sissetungi esimese aastapäeva eelõhtul toimuval kontserdil St Martin-in-the-Fieldsi kirikus esitleb The Carice Singers “omanäolise ja võimeka muusikakultuuri hinge” (the soul of a distinctive and potent musical culture), kus lisaks Pärdi teostele tulevad ettekandele Ester Mägi “Siin mu rõõmumaa”, Evelin Seppari “Psalm 129”, Galina Grigorjeva “Vespers” ja “In Paradisum”. Koori juhatab George Parris.

  • 23.02 Tõnu Kaljuste juhatab Arvo Pärdi teoseid Kymi Sinfonietta kontserdil. Soome orkester Kymi Sinfonietta annab Tõnu Kaljuste juhatusel kontserdi Kotka kontserdimajas. Kontserdil pealkirjaga “Syvää rauhaa” (“Sügav rahu”) tulevad ettekandele Arvo Pärdi teosed “Cantus Benjamin Britteni mälestuseks”, “Trisagion”, “Kollaaž teemal B-A-C-H” ja Sümfoonia nr 1 “Polüfooniline”. Kontserdi esimeses pooles kõlavad Johann Sebastian Bachi neli fuugat “Fuugakunstist” ja Arthur Honeggeri Sümfoonia nr 2 D-duur H 153.

  • 23.02 Olari Elts juhatab Kuopio Linnaorkestrit, solistiks flötist Niamh McKenna. Kuopio Linnaorkester annab Olari Eltsi dirigeerimisel kontserdi Kuopio Muusikakeskuses, kavas on katkend Richard Wagneri ooperist “Siegfried”, taani helilooja Carl Nielseni flöödikontsert ning Felix Mendelssohn-Bartholdy Sümfoonia nr 3 a-moll op. 56. Carl Nielseni neoklassikaline, kuid võimas ja kaasahaarav flöödikontsert on kujunenud flöödirepertuaari nurgakiviks. Soleerib Helsingi Linnaorkestri flöödisolist Niamh McKenna. Sümfooniline õhtu kulmineerub Felix Mendelssohn-Bartholdy kolmanda sümfooniaga.

  • 25.02 Evelin Seppari teos kõlab Ameerika Koorijuhtide Ühingu konverentsil. Ameerika Koorijuhtide Ühingu ACDA (American Choral Directors Association) konverents toimub 22.–25.02 Cincinnatis. Kümnete teiste kooride seas on sinna osalema kutsutud ka Mägi Ensemble – Baltimaade muusikale keskenduv ja Ester Mägi järgi endale nime saanud Seattle’is tegutsev professionaalne kammernaiskoor – kes eesotsas dirigent Heather MacLaughlin Garbesiga viib läbi loeng-kontserdi pealkirjaga “Nature’s Song: Resistance Through Singing in the Baltic Region”. Eesti muusikast tuleb ettekandele Evelin Seppari “Maardurand”, Marie Underi tekstile loodud naiskooriteos.


2023
Jaanuar

2022
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
September
Oktoober
November
Detsember

2021
Jaanuar
Veebruar
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2020
Jaanuar

Veebruar
Märts
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2019
Jaanuar

Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2018
Jaanuar
Veebruar
Märts

Aprill
Mai
Juuni
Juuli
September
Oktoober
November
Detsember

2017
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2016
Jaanuar

Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2015

Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember

2014
Jaanuar
Veebruar
Märts
Aprill
Mai
Juuni
Juuli
August
September
Oktoober
November
Detsember