Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseisud ning solistid. Foto: Rene Jakobson
13. oktoobril tõi dirigent Tõnu Kaljuste kontserdisaali Eesti muusikakultuuri tüviteksti Rudolf Tobiase „Joonase“ eesti keeles ja nii nagu helilooja selle muusika kirjutas.
Teose ettekandel osalesid Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri laiendatud koosseisud; solistid Mirjam Mesak (sopran, Baieri Riigiooper), Kai Rüütel-Pajula (metsosopran), Mati Turi (tenor), Taavi Tampuu (Joonas, bariton) ja Raiko Raalik (bass, Rahvusooper Estonia); chorus mysticus koosseisus Maria Listra (sopran), Kadri Tegelmann (metsosopran), Endrik Üksvärav (tenor) ja Tamar Nugis (bass, Rahvusooper Estonia), ning Rahvusooper Estonia poistekoori lauljad Peeter Piirsalu, Uku Sander Leisalu, Alfons Väljamäe, Kalle Raidma, Joosep Ots, Raimond Vuks ja Kaarel Kõverik.
„„Joonase“ eestikeelse versiooni esitus toob kõneaineks teema: miks esitada teost eesti keeles, kui helilooja originaalpartituuris on tekst saksa keeles? Saksa keelt teise emakeelena kõnelenud Tobias kirjutas suurema osa oratooriumist Saksamaal, kus toimus teose esiettekanne. Aga me teame, et helilooja soovis oratooriumi tuua ka Eesti publikuni ja teha seda eesti keeles. Seda tõendavad nii Tobiase käekirjas eestikeelse tekstiga libreto mustand kui ka Tobiase kirjavahetus. Oratooriumi ettekandega eesti keeles täidame helilooja unistuse, mis tema eluajal jäi ellu viimata,“ kirjutas dirigent Tõnu Kaljuste kontserdi kavaraamatus.
„Nii nagu kultuurrahvad tõlgivad maailma kirjandust ja luulet, nii on olemas tõlkekultuur ka ooperites ja oratooriumites. (…) Kuigi kõla ja artikulatsioon küll tõlkes muutub, on minu jaoks teksti kohene taju ja eesti keele ilu see, mis peaks Eestis „Joonast“ ette kandes kuulajale palju lähemale tooma. Saksakeelsena on oratoorium salvestatud… loogem nüüd ka eestikeelne versioon,“ jätkas Kaljuste.
Lisaks kontserdile Tõnu Kaljuste dirigeerimisel Rudolf Tobiase oratoorium „Joonas” ka salvestati.
Rudolf Tobias oli Eesti esimene professionaalne helilooja. Tänavu tähistatakse tema 150. sünniaastat erinevate sündmustega Eesti kultuurimaastikul.
Salvestus- ja kontserdiprojekti peatoetajad on Selver ja Exmet ning toetajad on Kultuuriministeerium, Muusikalinn Tallinn, Nordnet, Kultuurkapital, Eesti Autorite Ühing, Ascar Tartu, Valge Klaar ja Scoremusic.
Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester ja Tõnu Kaljuste on aastaid ühiselt kontserte andnud nii Eestis kui ka kaugemal – Euroopast Austraaliani ja Austraaliast Põhja-Ameerikani. Muuhulgas on esinetud maailma nimekates kontserdisaalides nagu New Yorgi Carnegie Hallis, Pariisi Filharmoonias, Hamburgi Elbphilharmonie’s jm. Kollektiivid on Eesti heliloojate loomingu sagedased esmaesitajad ja nende kontserdikavad on pälvinud kriitikutelt arvukalt kiidusõnu. Tõnu Kaljuste dirigeerimisel on mõlemad kollektiivid korduvalt esitatud Grammy nominatsioonile ning 2014. aastal pälviti Grammy auhind Arvo Pärdi albumi „Adam’s Lament“ (ECM) eest.