Foto: Arvo Pärdi Keskus
Arvo Pärdi 90. sünnipäeva aasta toob Arvo Pärdi Keskusesse kokku tunnustatud interpreedid, kellele helilooja on tänulik tema loomingu mõistmise ja pühendumise eest. Homme toimuval kontserdil „Sõbrad muusikas“ kõlavad nende esituses mitmed Arvo Pärdi tuntuimad ja armastatumad teosed.
29. novembril toimuval kontserdil „Sõbrad muusikas“ astuvad üles kontratenor David James, tšellist Anja Lechner, pianist Aleksei Ljubimov, organist Christopher Bowers-Broadbent ning Eesti muusikud Harry Traksmann, Marrit-Gerretz Traksmann ja Iris Oja. Kontserdi teises pooles kõlab Tallinna Kammerorkestri ja dirigent Tõnu Kaljuste esituses valik Arvo Pärdi märgilistest orkestriteostest.
„Arvo Pärdi muusika esitajatena on tema loometeel esile kerkinud interpreedid, kes on olnud teoste sünni juures nende esiettekandjatena, saanud heliloojalt juhendamist ja selgitusi ning jõudnud sügava äratundmiseni selle muusika sisulistest tuumast ja kõlaspetsiifikast,“ sõnas Kai Kutman Arvo Pärdi Keskusest. „Kontsert Arvo Pärdi Keskuses ei too kokku küll kõiki, kuid siiski paljud neist muusikutest, kellele helilooja saab olla tänulik tema loomingu mõistmise ja pühendumise eest,“ lisas Kutman.
Pianist Aleksei Ljubimov on mõttekaaslasena Arvo Pärdi muusikat esitanud alates 1960. aastatest, trotsides Nõukogude ühiskonna väljendusvabadust piiravaid tingimusi. Ta oli üks esimesi nimekaid pianiste, kes esitas Pärdi klaveriloomingut. Aleksei Ljubimovilt ja SWR Stuttgardi Raadio sümfooniaorkestrilt pärineb ka klaverikontserdi „Lamentate“ esmasalvestus, mille andis 2005. aastal välja plaadifirma ECM.
Pärast Pärdi emigreerumist läände algas 1980. aastate keskel koostöö inglise vokaalansambliga The Hilliard Ensemble, kellest sai aastakümneteks peamine Pärdi tintinnabuli-teoste esitaja ja salvestaja ning kelle Pärdi-tõlgendused kujunesid omamoodi ideaaliks ja eeskujuks. Ansambli asutajaliikmele kontratenor David Jamesile on pühendatud teos „My Heart’s in the Highlands“, mis kõlab ka kontserdil Arvo Pärdi Keskuses.
Hilliard Ensemble’i kaudu tekkis koostöö inglise organisti Christopher Bowers-Broadbentiga, kelle panus ei ole piirdunud esitustega, vaid kes on andnud Pärdile nõu orelipartii registrivalikuks. Arvo Pärdi viis Hilliard Ensemble’iga kokku Saksa plaadifirma ECM omanik ja juht, produtsent Manfred Eicher, kellega koostöös on tehtud suurem osa esmasalvestustest ja välja antud ligi 20 Arvo Pärdi autoriplaati. Tema kaudu on Pärdi muusikani jõudnud ka tšellist Anja Lechner, kes on alates 1990. aastate lõpust Arvo Pärdi kvartetiloomingut esitanud Saksa keelpillikvartetiga Rosamunde Quartet, aga ka musitseerinud teiste seas koos Aleksei Ljubimoviga.
Tõnu Kaljuste on tema asutatud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri kontserdikavades Pärdi loomingut pidevalt hoidnud alates 1980. aastate lõpust. Ühised esinemised ja salvestused on toonud neile rahvusvahelist tunnustust ja hulgaliselt preemiaid, mis on teinud neid maailmas tuntud muusikakollektiivideks, kelle interpretatsioonid on kujundanud märkimisväärselt helilooja teoste esitusviisi. Selle teekonna kaasteelised on olnud TKO kontsertmeister Harry Traksmann ja pianist Marrit Gerretz-Traksmann ning EFK kauaaegne laulja ja hiljem Paul Hillieri mitme ansambli liige metsosopran Iris Oja. Kontserdil „Sõbrad muusikas“ kõlavad märgilised orkestriteosed „Silouan’s Song“, „Orient & Occident“, „Trisagion“, „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“ ja „Festina lente“.
Arvo Pärdi juubeliaasta sündmused said alguse juba jaanuaris, kui Arvo Pärdile lähedane kollektiiv, ansambel Vox Clamantis Jaan-Eik Tulve juhatusel esitas maailma esiettekandes teose „Silouan’s Song“ seade segakoorile. Arvo Pärdi 90. sünnipäeva sündmused kestavad Arvo Pärdi Keskuses 2026. aasta kevadeni.
Tsitaate Arvo Pärdi Keskuses üles astuvatelt muusikutelt:
Aleksei Ljubimov: „Pärdi muusikas on ainult hädavajalik. See on nii kontsentreeritud, et keskendub ainult kõige olulisemale – ainult vajalikud helid, vajalik struktuur, mitte midagi üleliigset. Minu jaoks tähendab see loobumist kõigest muust peale muusika olemuse – täielikku keskendumist teosele, sellesse sulamist, selleks teoseks saamist. Mängides püüan ma oma isiklikud emotsioonid kõrvale jätta, et muusika saaks kõneleda läbi minu.“
David James: „Kõige olulisem ja väärtuslikum õppetund, mille Arvo muusika on mulle andnud, on vaikuse võlu. Nagu me kõik teame, on vaikusel tema teostes äärmiselt oluline roll. See on õpetanud mind vaikust mitte kartma, vaid seda omaks võtma.“
Christopher Bowers-Broadbent: „Kuigi ma olin juba kogenud muusik, muutis Arvo Pärdi muusika avastamine 1980. aastatel minu vaateid. Arvo täielik kontroll oma ainulaadse muusikalise maailma üle nõuab esitajalt täielikku pühendumist, mida ma isiklikult alati äärmiselt lummavaks pean.“
Anja Lechner: „Minu jaoks on muusika alati vestlus – heliloojaga, kaasmängijatega, iseendaga, kuulajatega ja millegi muu, väljendamatuga. Arvo Pärdi muusikas, eriti loos „Peegel peeglis“, tunnen ma end mingil moel suunatuna. Seal toimub vaikne dialoog, mis jääb sõnadest väljapoole. Võib-olla ei ole see päris palve, kuid selles on sarnane kohalolekutunne – kuulamine, usaldus, seotus. Tema muusikas on rahu, mis võimaldab tõeliselt kuulata – mitte ainult heli ennast, vaid ka seda ümbritsevat ruumi. Tema muusikat mängides leian rahu.“