Muusikauudised

Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva tähistatakse Eesti muusika pidupäevadega Hiiumaal



Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva puhul korraldab Hiiumaa Kultuuri Selts heliloojale pühendatud suursündmuse „Eesti muusika pidupäevad Hiiumaal. Rudolf Tobias 150“. 18. maist – 17. juunini toimub Kärdla kirikus ligi kümme kontserti, kus teiste seas astuvad üles Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Eesti Rahvusmeeskoor ja kammerkoor Collegium Musicale. Pidupäevade ajal esitletakse Tobiase juubelipostmarki ning Elke Voelkeri raamatu „Rudolf Tobias“ eestikeelset väljaannet. Pidupäevade kunstiline juht on Arne Mikk.

Rudolf Tobiase 150. sünniaastapäeva kontserdil 29. mail tulevad ettekandele Tobiase armastatumad teosed („Eks teie tea“ ja „Largo“), ballaad sopranile „Sest Ilmaneitsist ilusast“ Baieri Riigiooperis töötava Mirjam Mesaku soleerimisel, valik osi Tobiase peateosest „Joonase lähetamine“ selle hiljuti avastatud eestikeelses kammerlikus versioonis ning esiettekandes üks number Tobiase tütre Silvia Tobiase Tartu-teemalisest ooperist. Laval on Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Kammerorkester, dirigeerib Tõnu Kaljuste. Kontserdist algusega kell 18 teeb otseülekande Klassikaraadio.

2. juunil toob Mihkel Poll esiettekandele Silvia Tobiase kaks osa klaveripalade tsüklist „Beatrice tantsib“, keelpillikvarteti M4GNET esituses kuuleb Hiiumaa helilooja Siim Liigi „Monoliitse kujutluse“ uut versiooni. 3. juunil tuleb Collegium Musicale kontserdil Rudolf Tobiase ja Erkki-Sven Tüüri teoste kõrval esmaettekandele Marianna Liigi „Psalm 38, 39“ ning Hiiumaa esiettekandele Lauri-Dag Tüüri „Kollane kera“.

Festivalil astuvad üles ka Elke Voelker (orel, Saksamaa) ja Raiko Raalik (bariton), vokaalduett Angelika Mikk (sopran) ja Aule Urb (metsosopran) koos Riina Pikaniga klaveril, Hiiumaa Kammerorkester, perekond Ernesaks, Tamar Nugis (bariton) ja Eesti Riiklik Sümfooniaorkester Olari Eltsi juhatusel, Eesti Rahvusmeeskoor ja Piret Aidulo (orel) Mikk Üleoja juhatusel, Ain Anger (bass), Johan Randvere (klaver), Mari Poll (viiul) jt. Ettekandele tuleb eranditult eesti muusika nii klassikutelt kui ka uuematelt autoritelt. Juba nimetatuile kõlab Edgar Arro, Heino Elleri, Gustav Ernesaksa, Artur Kapi, Villem Kapi, Cyrillus Kreegi, Artur Lemba, Mart Saare, Eduard Tubina, Mart Ernesaksa, Mart Jaansoni, Tõnu Kõrvitsa, Riho Esko Maimetsa, Ester Mägi, Arvo Pärdi, Aet Ratassepa, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Helen Tobias-Duesbergi, Veljo Tormise ja Andres Uibo looming.

Hiiumaal Käinas sündinud helilooja ja organist Rudolf Tobias (1873–1918) on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja muusikakultuuri tekkimise ja kujunemise juhtfiguure. Ta on esimene eesti rahvusest helilooja, kes omandas akadeemilise kompositsioonihariduse (Peterburi konservatooriumis). Tobiase kirjutatud on eesti muusika esimene sümfooniline teos (avamäng „Julius Caesar“, 1896), esimene kantaat (2Johannes Damaskusest“, 1897), esimene klaverikontsert (1897), esimene klaverisonaat (1897), esimene keelpillikvartett (1899), esimene oratoorium („Joonase lähetamine“, 1909), esimene programmiline helitöö („Walpurgi burlesk“, 1910). Tobiase loodud on ka Eesti esimesed arvestatavad klaveriteosed ning esimesed polüfoonilised helitööd klaverile ja orelile.

Lisainfo:
Hiiumaa Kultuuri Selts
Piletilevi
Facebook

Tagasi