Verner Nerep

25.10.1895 Sargvere vald – 25.08.1959 Stockholm
Maetud Stockholmi Metsakalmistule

Verner Nerep oli dirigent ja helilooja. Üldhariduse omandas ta Tallinna Nikolai gümnaasiumis. Esimesed klaverimängu õpetused tulid isalt, misjärel arendas ta oma pianistivõimeid sedavõrd, et astus Tallinna konservatooriumisse Artur Lemba klaveriklassi. Lisaks õppis ta samas Artur Kapi kompositsiooniklassis, mille lõpetas 1927. aastal. 1933–1937 täiendas end õppereisidel Lääne-Euroopas, sh Salzburgis (dirigeerimiskursustel), Viinis, Veneetsias, Firenzes, Napolis, Roomas, Zürichis, Berliinis (Clemens Kraussi ja Hans Swarowsky orkestridirigeerimiskursustel), Amsterdamis (Concertgebouw’ orkestri dirigendi Wilhelm Mengelbergi juures) ning Pariisis. Pühendunud poliitilise tegelasena sai temast 1919. aastal Asutava Kogu liige.

Kõige laiemalt sai Verner Nerep tuntuks koorijuhina. Ta oli "Estonia" teatris kontsertmeister (1923–1936) ja dirigent (1933–1944, peadirigent 1942–1944). Juhatas mitut koori: Ülemaalise Eesti Noorsoo Ühenduse segakoori (1928–1936), Tallinna Koolinoorsoo Muusika Ühingu segakoori (1929–1936) ja Estonia Muusikaosakonna (EMO) segakoori (1936–1944). Nerep oli X (1933) ja XI (1938) laulupeo segakooride üldjuhte ning nende kavade koostamise toimkonda. Samuti juhatas ta "Estonias" sümfooniakontserte.

Verner Nerep oli Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi ja Eesti Lauljate Liidu juhatuse liige (alates 1931). 1939. aastal pälvis Eesti Punase Risti IV klassi teenetemärgi.

Nerep põgenes 1944. aastal Rootsi, kus tema põhitegevuseks jäi muusikaalane arhiivitöö.  1948. aastal moodustas ta Eesti Seltsi Sümfooniaorkestri, mis tegutses 1950. aastani. Juhatas ka Juhan Aaviku nimelist segakoori (1951–1956), oli Rootsi eestlaste I (1948) ja II (1954) laulupeo üldjuhte ning Stockholmi Eesti Teatri (Eesti Pagulasteater Rootsis) muusikajuht. Oma viimastel eluaastatel juhatas Nerep Rootsi Konsumförbundeti orkestrit ja tegeles klaveriõpetajana.

Ta on loonud muusikat draamalavastustele, soolo- ja koorilaule ning ballaadi "Laul orjadele" baritonile, segakoorile ja sümfooniaorkestrile (tekst Gustav Suits).

© EMIK 2022

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).