Muusikasündmuste kalender
Mart Saar – luuletaja, lüürik, unistaja, müstik
Mart Saare klaveriprelüüdide loovuurimuslik tervikkäsitlus
Sten Heinoja (klaver)
Maksim Štšura, Sten Lassmann (ettekanded)
“Mart Saar—luuletaja, lüürik, unistaja, müstik, salajatest sügavustest hõõgavalt luurav” – nõnda kirjutas helilooja kohta 1924. aastal ajakirjas “Looming” ilmunud artiklis “Veerud Eesti muusika ajaloost” Eesti muusikategelane ja koorijuht Leonhard Neumann. Ligemale 100 aastat hiljem on Saare looming jätkuvalt aktuaalne ning nõuab interpreetidelt teadlikku ja teaduslikku lähenemist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia algatatud loovuurimuslik projekt “Mart Saare klaveriprelüüdide performatiivne tervikkäsitlus” vaatleb Eesti rahvuslik-modernistliku helikunsti rajaja Mart Saare (1882–1963) klaverimuusika allikateadliku interpretatsiooni väljakujundamisega seotud küsimusi, ning nende tihedat põimumist tekstikriitiliste ning teleoloogiliste probleemidega.
Uurimistöös käsitletakse Saare klaveriprelüüde pianistlikust vaatenurgast, paigutades teosed ajastu esteetilisse konteksti, arutledes faktuuri välja kujundamisega seotud probleemistiku üle ning tuues esile spetsiifilisi pianistlikke võtteid antud küsimustega tegelemiseks. Projekti raames sõnastatav uus teadmine võimaldab interpreetidel paremini mõista modernismiajastu klaverimuusika mänguvõtteid ja kujundada seeläbi välja isikupärasem ja täpsem tõlgenduslaad. Eesmärgiks on mõista ja sõnastada loometegevuse käigus langetatavaid interpretatsioonilisi otsuseid ja nende suhet helilooja algtekstiga.
Loovuuringu ühe tulemusena valmistatakse ette uus täiendatud ja täpsustatud tekstikriitiline, allikateadlik ja praktiline noodiväljaande Saare klaveriprelüüdidest. Samuti toimub uue tekstoloogiliselt korrektse ning allikateadliku tervikinterpretatsiooni salvestamine Sten Heinoja poolt. Kõik projekti raames läbi viidavad tegevused aitavad kaasa 2021. a. juunis sõlmitud Eesti loovuurimuse raamleppes sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Uue tekstikriitilise ning praktilise noodiväljaande koostamine ja allikakriitilise interpretatsiooni loomine ja salvestamine.
Projekti uurimisrühma kuuluvad pianist ja EMTA doktorant Sten Heinoja, Sten Lassmann PhD ning Maksim Štšura DMus ning seda on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.
Sissepääs tasuta
Lisainfo: EMTA
Sten Heinoja (klaver)
Maksim Štšura, Sten Lassmann (ettekanded)
“Mart Saar—luuletaja, lüürik, unistaja, müstik, salajatest sügavustest hõõgavalt luurav” – nõnda kirjutas helilooja kohta 1924. aastal ajakirjas “Looming” ilmunud artiklis “Veerud Eesti muusika ajaloost” Eesti muusikategelane ja koorijuht Leonhard Neumann. Ligemale 100 aastat hiljem on Saare looming jätkuvalt aktuaalne ning nõuab interpreetidelt teadlikku ja teaduslikku lähenemist.
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia algatatud loovuurimuslik projekt “Mart Saare klaveriprelüüdide performatiivne tervikkäsitlus” vaatleb Eesti rahvuslik-modernistliku helikunsti rajaja Mart Saare (1882–1963) klaverimuusika allikateadliku interpretatsiooni väljakujundamisega seotud küsimusi, ning nende tihedat põimumist tekstikriitiliste ning teleoloogiliste probleemidega.
Uurimistöös käsitletakse Saare klaveriprelüüde pianistlikust vaatenurgast, paigutades teosed ajastu esteetilisse konteksti, arutledes faktuuri välja kujundamisega seotud probleemistiku üle ning tuues esile spetsiifilisi pianistlikke võtteid antud küsimustega tegelemiseks. Projekti raames sõnastatav uus teadmine võimaldab interpreetidel paremini mõista modernismiajastu klaverimuusika mänguvõtteid ja kujundada seeläbi välja isikupärasem ja täpsem tõlgenduslaad. Eesmärgiks on mõista ja sõnastada loometegevuse käigus langetatavaid interpretatsioonilisi otsuseid ja nende suhet helilooja algtekstiga.
Loovuuringu ühe tulemusena valmistatakse ette uus täiendatud ja täpsustatud tekstikriitiline, allikateadlik ja praktiline noodiväljaande Saare klaveriprelüüdidest. Samuti toimub uue tekstoloogiliselt korrektse ning allikateadliku tervikinterpretatsiooni salvestamine Sten Heinoja poolt. Kõik projekti raames läbi viidavad tegevused aitavad kaasa 2021. a. juunis sõlmitud Eesti loovuurimuse raamleppes sätestatud eesmärkide saavutamisele.
Uue tekstikriitilise ning praktilise noodiväljaande koostamine ja allikakriitilise interpretatsiooni loomine ja salvestamine.
Projekti uurimisrühma kuuluvad pianist ja EMTA doktorant Sten Heinoja, Sten Lassmann PhD ning Maksim Štšura DMus ning seda on rahastatud Kultuuriministeeriumi kultuuri- ja loomevaldkondade loovuurimuse meetmest.
Sissepääs tasuta
Lisainfo: EMTA
Tagasi