Tuulikki Bartosik ja Helen Anahita Wilson. Fotod: Laura Lewis /James Joyce
Huddersfieldi Nüüdismuusika Festival (HCMF) esitleb täna, 24. novembril maailma esiettekandes uut eksperimentaalset muusikateost „love - hate - attachment - music”, mille autoriteks ja esitajateks on Tuulikki Bartosik (kannel, elektroonika, vokaal) ja Helen Anahita Wilson (klaver, elektroonika, löökpillid). 18-minutiline teos sukeldub kiht-kihilt kiindumusteooria ja düsfunktsionaalsete suhete psühholoogiasse, paljastades keeruliste emotsionaalsete dünaamikate kujunemist.
Muusikateose keskmes on rida provokatiivseid küsimusi:
Mis juhtub muusikaga siis, kui selle loojate omavaheline suhe laguneb? Kuidas mõjub esitajale muusika, mis on läbi põimunud väärtalitlustest? Kas helilooming võib varjata selle taga peituvaid hävitavaid kiindumusi?
Bartosiki ja Wilsoni kollaažlikus helimaailmas koonduvad elektroonilised tekstuurid, magneetilised rütmipulsid ja atmosfäärilised põhjamaised laulufragmendid – kõik see loob ühiselt terviku, mida nad ise nimetavad „metsikuks muusikaliseks masohhismiks“.
„love - hate - attachment - music uurib psühholoogiat ja psühhoanalüüsi läbi eksperimentaalse helikeele, keskendudes düsfunktsionaalsete suhete hävitavale, kuid magneetilisele tõmbele,” ütleb Helen Anahita Wilson. „Oodata on intensiivset etteastet, hüpnotiseerivaid rütme ning helilist kihistust, mis toob esile nii dünaamika kui ka düsfunktsiooni.”
Teose dramaturgia ühendab komponeeritud struktuure, määramatuid vorme ja improvisatsiooni, peegeldades kiindumusteooriale omaseid ebastabiilseid ja mitmekihilisi tundevooge. Koostööprotsessi kirjeldades ütleb Bartosik:
„Olen pikalt soovinud luua koos kellegagi, kel on tugev teadustöö taust, kuid samal ajal sügav side muusikaga. See võimaldab katsetada uusi loomeprotsesse ja -tulemusi. Heleniga töötamine on nauding: protsess on kihiline ja võimaldab mul helide ja meetrumi kaudu uurida inimpsüühika varjatud liikumisi.”
Osa teose heliallikatest on salvestatud Eesti kanneldel ja hiiurootsi kandlel, milliseid Bartosik töötles hiljem läbi helitöötlustarkvara.
„Oleme uurinud kiindumusteooriale omaseid keerukaid emotsioone ning otsinud viise, kuidas neid kuuldavaks teha,” lisab ta. „Hiiurootsi kannel, mis on lähedane sugulane Walesi crwth’le, lisab meie koostöösse veel ühe kultuurilise kihi.”
Väike tutvustus muusikasse: https://www.instagram.com/reel/DRVB7iGCG4O/
Sündmus: https://hcmf.co.uk/programme/sonic-threads-ultimate-breath-helen-anahita-wilson-tuulikki-bartosik/
Artistidest
Tuulikki Bartosik on artist, helilooja ja produtsent, kellel on klassikalise ja traditsioonilise muusika taust. Ta on rahvusvaheliselt tunnustatud oma uuendusliku akordionikäsitluse ja žanre ületava lähenemise poolest ning on viimastel aastatel liikunud elektroonilise muusika suunas. Tema looming ühendab akustilisi ja elektroakustilisi elemente selge emotsionaalse väljendusrikkusega. Sageli võrreldakse teda neoklassikaliste ja minimalistlike heliloojatega nagu Philip Glass ja Ólafur Arnalds.
https://tuulikkibartosik.com/
Helen Anahita Wilson on helilooja, sound artist, improvisaator ja pianist, kelle looming ühendab eksperimentaalseid tehnikaid Lääne ja Lõuna-Aasia muusikatraditsioonidest. Tema komponeerimist mõjutavad uurimused karnātaka rütmiteooria, kehalise kuulamise (corporeal acoustemology) ja helilise eluloo kirjutamise valdkondades, mis keskenduvad sellele, kuidas biograafilisi lugusid, suhteid ja kehakogemusi on võimalik väljendada mitteverbaalse heli kaudu. Wilson loob muusikat ka taimedest kogutud helisalvestiste ja biodata põhjal ning töötab 2024/25. aastal Chelsea Physic Gardeni helilooja-residentuuris Londonis.
https://www.helenanahitawilson.com/