Uudised

Laine Leichter. „Öös kõlab muusika“. – Tartu Ülikooli ajakiri, 21.10.2004

Öös kõlab muusika

 
15. septembril sai alguse uus klassikalise muusika sari «Meistrite Akadeemia», mille avakontsert toimus TÜ aulas.
Iga kuu kolmandal kolmapäeval kõlavad aulas «Meistrite Akadeemia» sarjas ka klaverihelid.
Iga kuu kolmandal kolmapäeval kõlavad aulas «Meistrite Akadeemia» sarjas ka klaverihelid. (Foto: VARJE SOOTAK)
Sarja esimest kontserti Tartus alustasid Peeter Paemurru (t ello) ja Marje Lohuaru (klaver) Antonín Dvor aki «Metsavaikusega». Esitus oli mõlema poolt majesteetlik, üksteist kuulav ja toetav. Teose muutis eriti nauditavaks Paemurru tundlik pillikäsitus ja t ello erakordselt mahe kõla.

Kontserdi kammerlikku ise­loo­mu arvestades oli esinemispaik ehk liiga suur, paarkümmend kuulajat kippus saalisügavusse ära kaduma. Enamasti oli tegu nooremapoolse kuulajaskonnaga, millele aitas kindlasti kaasa TÜ kunstide osakonna uue vabaaine «Muusikaesseistika» sidumine kontserdisarjaga.

Südamlik ja elegantne

Publiku vähesuse tõttu tek­kis kerge kajaefekt, mis helide­voo veelgi suuremaks paisutas ja isegi pisut ebamaiseks muutis. Klaverile kui niigi kogukale instrumendile tegi suur saal aga karuteene, kuna kohati kippus kõlatäpsus hajuma ja kaduma läksid mõnedki peened nüansid.

Lohuaru ja Paemurru esituses kõlasid veel Robert Schumanni «Adagio ja Allegro» ning Richard Straussi «Romanss». Duo ei lasknud end kontserdi jooksul kordagi häirida näpukatest, mis siin-seal sisse lipsasid. Väärikas esitus ja enesekindlus jätsid pigem mulje, et niimoodi oligi noodis kirjas. Marje Lohuarul oli kanda ka kogu kontserti tervikuks siduja roll, saates vaheldumisi esinevaid Peeter Paemurrut ja Pille Lille (sopran).
Robert Schumanni neli laulu tsüklist «Naise elu ja armastus» ja Richard Straussi laule esitas kontserdisarja eestvedaja Pille Lill. Kiitust ei vääri siinjuures mitte ainult särav hääl ning elegantne ja südamlik esitus, vaid ka näitlejameisterlikkus, mida lauljanna kasutamata ei jätnud. Tavaliselt kipub ooperikoolitusega lauljate puhul esinemisel sõnaline pool arusaamatuks jääma ja see kahandab oodatavat muusikaelamust. Pille Lillele olen aga tänulik hea saksa keele häälduse eest, mis lubas peale meloodiate nautida ka teksti.

Kuulajatele lähemale

Peale saksa autorite oli kavas neli laulu eesti heliloojatelt Ester Mägi «Ööhõlmad», Lepo Sumera «Tähed», Mart Saare «Ta tuli» ja Eduard Oja «Me oleme põhjamaa lapsed». Laule siduv ühine temaatiline joon oli öö, mis sõnades, eri kombinatsioonides esines.

Nii võib laule vaadelda kui eri ajajärkudest pärinevat nelja interpretatsiooni öö teemal. Ka üks laule Richard Straussilt kandis pealkirja «Öö». Peale öiste meeleolude oli kontsert kantud vaikusemeeleoludest, vaikusemotiivi sisaldas nii kontserdi avalugu kui ka lisalaul Straussilt, mille üks fraase kõlas: «Oleme vaikuses teineteise kõrval, et olla koos».

Pille Lille tänusõnad kontserdi lõpus kõlasid ülikoolile, linnavalitsusele ja esinenud muusikutele. Samuti avaldas ta tunnustust kontserdisarja idee autorile ja Pille Lille muusikute toetusfondi ühele patroonile krahv Carlisle�file, kes ka ise publiku hulgas viibis. Eesti ühe esisoprani sõnutsi on «Meistrite Akadeemia» kontserdid selleks, et publikul oleks lihtsam esinejaid kuulama tulla, kuna interpreedid tuuakse «koju» kätte ja seejuures on tegu parimate muusikutega. Pille Lill avaldas ka lootust, et alanud sari jääb kestma kümnenditeks või isegi sajanditeks.

Tõelised meistrid

Avakontserdil esinejad olid vaieldamatult kõrgel professionaalsel tasemel. Kummardusi tehti iga loo ja kontserdi lõppedes väärikalt, otsekui oleks mõnekümne kuulaja asemel täissaal ja ovatsioonid kõrvulukustavad. Kindlasti ei lahkunud ükski kuulajatest ja loodetavasti ka esinejatest kahetsustundega või rahulolematult.

«Meistrite Akadeemia» kont­- ser­disari on kiidu­väärt ekskurss eesti (kammer)muusi­kasse ja eesti muusikute maailma.

Toimunud õhtu ja veel toimumata kontserdid on omamoodi elav eesti muusi­kaajaloo kursus. Kui suur­vormidega on mõnevõr­ra lihtsam tutvuda, nende sügavamaks mõistmiseks jääb teoste pikkusi arvestades rohkem aega, siis väike anrid jäävad mulle isiklikult pisut kaugeks ja kättesaamatuks. Kammerkontsert ei ole miski, mis kergesti kuulama meelitaks. Seda enam on antud sarja puhul minu jaoks tegu akadeemiaga, mille sissejuhatav loeng jättis igati positiivse mulje. Ootan huviga järgmisi meistreid.


Suvekursused Virumaal
1. -- 6. augustini toimus Virumaal muusikute suvelaager. Võsul harjutasid Virumaa noorteorkester ja Virumaa sümfoniettorkester -- dirigendid prof. Peeter Paemurru ja Hando Põldmäe -- ning Gävleborgi noorte kammerorkester Everett Lee (USA) käe all.
Samaaegselt toimusid Karlsruhe professorite kõrgetasemelised meistrikursused: Rakveres Kalle Randalu klaverikursus ja Rägavere mõisas Martin Ostertagi tšellokursus. Kontsertidel Rakveres, Võsul ja Narvas esinesid külalisprofessorid orkestrite saatel. Suur lõppkontsert anti Sagadi mõisas. See algas TMKK tšelloõpilaste väikeste ansamblite kontserdiga, järgnes valik kursustel osalenute (kolm pianisti ja viis tšellisti) ja professionaalide (Kalle Randalu, Martin Ostertag, juubilar Peeter Paemurru jt.) soolo- ja ansambliesitusi. Lõpetuseks esitas veerandsada tšellisti -- õpipoisid, sellid ja meistrid  ühiselt -- J. Klengeli "Hymnuse". Ettekanne kujunes lõppkontserdi pealkirja "Tšellomuusika suur päev" vääriliseks.
Suure ettevõtmise peakorraldaja oli Lääne-Viru maavalitsuse kultuuritalituse juhataja Valdur Liiv.
Laine Leichter

Tagasi