Neeme Laanepõld
11.01.1913 Keelva küla, Keila vald – 27.02.1991 TallinnMaetud Karjaküla kalmistule Keila vallas
Muusikategelane, organist ja helilooja Neeme Laanepõld on Eesti muusikalukku jäänud kauaaegse Teatri- ja Muusikamuuseumi teadurina ning arvukate koori-, soolo-, rahvalike ja lastelaulude autorina.
Neeme Laanepõld (aastani 1936 Ferdinand Wellmann) alustas viiuliõpinguid 1920. aastal Käosalu algkoolis Alfred Papmehli juhendamisel. Õppis orelit Tallinna Konservatooriumis August Topmani klassis (1937–1940) ja Tartu Kõrgemas Muusikakoolis Jaak Karise klassis (1940–1941) ning koorijuhtimist Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Tuudur Vettiku juhendamisel (1944–1945).
Laanepõld oli EELK Põlva koguduse köster-organist (1940–1944), töötas Eesti NSV Rahvaloomingu Maja muusikaosakonnas (1946–1963, osakonnajuhataja 1954–1957) ja teadurina Teatri- ja Muusikamuuseumis (1963–1988, muusikaosakonna juhataja 1973–1977). Ta on koostanud üle kümne lauliku ning Teatri- ja Muusikamuuseumi väljaandeid, sh "Laulud nüüd lähevad" (Eesti üldlaulupidudest; I 1965, II 1969), "Mart Saar. Fotokroonika elust ja loomingust" (koos Vardo Rumesseniga, 1983), "Cyrillus Kreek" (1974), "Helilooja Konstantin Türnpu" (1965) ja "Mihkel Lüdig sõnas ja pildis" (1968).
Ta kogus rahvaviise ja rahvapille ning juhatas Teatri- ja Muusikamuuseumi moldpilliansamblit (1973–1977). Avaldas muusika- ja kultuuriloolisi artikleid ning tegi kaastööd Eesti Raadiole.
Neeme Laanepõllu loomingu põhiosa moodistavad soolo- ja koorilaulud, ka on ta loonud kammermuusikat, lastelaule, rahvapillimuusikat ning kantaadid "Oleme laulvad laaned" ja "Jääv armastus". Suur osa tema loomingust põhineb eesti rahvaviisidel. Laanepõld on kirjutanud ja tõlkinud hulgaliselt ka laulutekste, tuntuim neist prantsuse lastelaul "Põdra maja".
© EMIK 2023
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).