Janne Fridolin
23.07.1976, JõgevaKoorijuht ja pedagoog Janne Fridolin on lõpetanud 1997. aastal Tallinna Pedagoogilise Seminari muusikaosakonna Rein Tali käe all. Õpingud jätkusid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, mille lõpetas 2003. aastal koolimuusika erialal Ene Kangroni juhendamisel ning 2009. aastal cum laude koorijuhtimise erialal porfessor Ants Üleoja klassis. 2017. aastal lõpetas ta EMTA doktorantuuri Tõnu Kaljuste ja Anne Türnpu juhendamisel ning talle omistati filosoofiadoktori kraad.
Janne Fridolin on olnud segakoori Noorus (1998–2000) ja poistekoori Revalia (2002–2010) abidirigent ning alates 2006. aastast noorte segakoor Vox Populi dirigent. Alates 2011. aastast töötab ta Tallinna Muusikakeskkoolis, kus juhatab kammerkoori ja poistekoori ning on koorijuhtimise osakonna dirigeerimise ja partituuri lugemise õppejõud. Lisaks töötab ta muusikaõpetajana Tallinna Rahumäe Põhikoolis ning juhendab alates 2003. aastast sealset lastekoori.
Janne Fridolin on olnud liigijuht mitmel laulupäeval ja laulupeol, sh lastekooride liigijuht XII noorte laulupeol „Mina jään“ (2017) ja Eesti Meestelaulu Seltsi 30. laulupäeval „Laulis isa, laulis poega“ (2018). Ta on olnud kunstiliseks juhiks üliõpilaste laulu- ja tantsupeol „Gaudeamus“ (2014), Jõgeva rahvakultuurifestivalil „Jõgeva ja Pedja vahel“ (2014) ja Jõgevamaa laulupäeval „Esivanemate radadel“ (2018). 2019. aastal oli Janne Fridolin laulu- ja tantsupeo tule Tallinna teekonna kunstiliseks juhiks. Ta on valitud Eesti Kooriühingu mentoriks.
Alates 2008. aastast on Janne Fridolini huviorbiidis olnud kontsertlavastused, mida ta osaliselt on analüüsinud ka oma uurimustöös „Harrastuskoori motivatsioonist ja dirigendi rollist selle kujundamisel Noorte Segakoor Vox Populi koorimuusika lavastuste näitel” (2017). Ta on olnud paljude kontsertlavastuse muusikaline juht ja dirigent. Koos noorte segakooriga Vox Populi on publikuni jõudnud Veljo Tormise loomingul põhinevad koorimuusika lavastused „Pariisi linnas Londonis“ helilooja sünnitalus Kuusalu lähedal Kõrveaial (2010 ja 2011), „Ingerimaa õhtud“ (2012) ning helilooja 85. sünnipäevaks valminud „Meditatsioonid Tormisega“ (2015) ja „Isuri eepos“ (koostöös kammerkooriga Voces Musicales, 2015). 2020. aasta augustis sündis Veljo Tormise 90. sünniaastapäevaks kontsertlavastus „Lindude äratamine“, mida etendati kuuel korral päikesetõusul tema sünnitalus (lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits).
Samuti on Janne Fridolin olnud muusikaline juht ja dirigent Anija mõisas etendunud suvelavastuses „Tokerjad. Pööramäng Anija meeste mälestuseks” (lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits, 2013 ja 2014) ning Teater NO99 muusikalis „Savisaar” (2015).
Janne Fridolinile on omistatud Heino Kaljuste nimelise fondi stipendium (2002) ja Uno Järvela nimelise stipendium (2019). Ta on saanud Eesti Kooriühingu noore dirigendi preemia (2011) ja aasta dirigent-muusikaõpetaja preemia (2013). Teda on pärjatud parima dirigendi tiitliga Freamunde rahvusvahelisel koorikonkursil Portugalis (2012) ning Grand Prix’ vooru parima dirigendi eripreemiaga Rimini rahvusvahelisel koorifestivalil Itaalias (2017). Ta on pälvinud Eesti Kultuurkapitali rahvakultuuri sihtkapitali koorimuusika aastapreemia ning Eesti Vabariigi Presidendi Valgetähe teenetemärgi (2022).
© EMIK 2021
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).