Muusikauudised

Eesti muusika edu rahvusvahelisel heliloojate rostrumil

13.–17. maini toimus Vilniuses 70. rahvusvaheline heliloojate rostrum. Eestit esindanud Liisa Hõbepappeli „Rosa majalis“ ja Liisa Hirschi „Maa sooned“ valiti rostrumi soovitatud teoste nimekirja.

Seekordne rostrum oli eriline, sest tänavu tähistati 70. sünnipäeva ja esmakordselt toimus üritus Leedus. Sündmuse peakorraldaja oli rahvusvaheline muusikanõukogu – kellel tänavu saab tegutsemisest 75 aastat – ning partneriteks olid Leedu raadio LRT Klasika ja Leedu Heliloojate Liit. Kuulamissessioonid toimusid Leedu Heliloojate Liidu majas, mis asub umbes 5 minuti kaugusel Eesti saatkonnast Vilniuses. 1970ndatel ehitatud moodsast põhjamaade arhitektuurist inspireeritud hoone avaras auditooriumis toimusid nädala jooksul 8 kuulamissessiooni. Rostrumil osalenud 21 riiki esitasid konkursile kokku 39 teost, neist 8 autorid olid alla 30-aastased heliloojad. Kohapeal kuulasid, analüüsisid ja hindasid kõiki teoseid delegaadid, kelle hulgas raadiote ning ringhäälingute toimetajad ja produtsendid, heliloojad jt.

Delegaadid valisid välja võitjad kahes kategoorias: põhikategoorias ja noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategoorias. Lisaks võiduteostele märgiti ära mitmed silmapaistvad teosed soovitatud teoste nimekirjas. Tulemused kuulutati välja pressikonverentsil reedel, 17. mai pärastlõunal Leedu Heliloojate Liidu majas.
 

70. rahvusvaheline heliloojate rostrum Leedu Heliloojate Liidu majas. Foto: Pressimaterjal

Eesti heliloojate teosed olid tänavusel rahvusvahelisel heliloojate rostrumil edukad ning valiti mõlemas kategoorias soovitatud teoste nimekirja. Liisa Hirschi teos „Maa sooned” kuuele torupillile saavutas põhikategoorias üldarvestuses 3. koha. Liisa Hõbepappeli ansambliteos „Rosa majalis” pälvis noortekategoorias 2. koha. Mõlemad teosed pälvisid delegaatidelt kiidusõnu. „Liisa Hirschi „Maa sooned“ puhul toodi välja väga erilist viisi, kuidas see teos on üles ehitatud, ka pillide meeldejäävat unikaalset kõla. Seoseid leiti näiteks Ligetiga. Liisa Hõbepappeli „Rosa majalise“ puhul toodi välja väga kõlatundlikku maailma ja poeesia kohalolu muusikas. Tunti ära ka tekst, mida Liisa oma teose insipiratsiooniallikana on kasutanud. Ülisuurt tähelepanu äratasid ka eesti traditsioonilised torupillid,” vahendas rostrumil Klassikaraadiot esindanud delegaat Johanna Mängel.

Põhikategoorias võidutses poola helilooja Rafał Ryterski kontratenorile, orkestrile ja elektroonikale loodud teos „Totentanz“ (2022). See on midagi muusikapala ja teatrietenduse või ooperistseeni vahepealset. Teoses on äratuntav postverbaalne ja instrumentaalkarakteritele viitav laulupartii, palju on mõjutusi kaasaegsest elektroonikast ning žanritest nagu pop, hüperpop, house, footwork ja jungle. Teose viis osa viitavad konkreetsetele probleemidele ja eri vaatenurkadele, alustades inflatsioonist ja kliimamuutustest kuni sotsiaalsete küsimusteni nagu sooline võrdõiguslikkus ning agressioon värviliste inimeste ja LGBTQ+ kogukonna vastu, lõpetades Venemaa sissetungiga Ukrainasse ja vaimse tervise probleemidega. Ryterski leiab, et ellujäämise võti on leida ühtekuuluvus ja kaastunne üksteise vastu ning teadvustada, et me kõik tegeleme sarnaste probleemidega.

Noorte, alla 30-aastaste heliloojate kategooria laureaat on hollandi helilooja Thomas van Duni „Rocailles de l’après-vie…” (2023) suurele ansamblile. Teose pealkirjaga viitab autor 18. sajandi rokokoo stiilile iseloomulikele lopsakatele lainelistele kaunistustele. Kujundite ja stiimulite rohkuse on ta omakorda tõlkinud rikkalikuks ornamendiks. Autor ütleb, et nende visuaalsete stiimulite eesmärk on inimesi rõõmustada. Kõnealuses teoses muutuvad need omavahel põimunud värelusteks ja radadeks täpselt nagu György Ligeti teoses „Clocks and Clouds”. „Kõik liigub ja läbi selle ülestimulatsiooni tahan ma kuulaja transiseisundisse viia,” ütleb helilooja.

Põhikategooria võiduteose autor saab auhinnaks uudisteose tellimuse rahvusvaheliselt muusikanõukogult ja Umeå Norrlandsoperanilt. Noortekategooria võiduteose autor pälvib 4000€ suuruse IRC Prize stipendiumi, mida toetab Portugali Rahvusringhäälingu kanal Antena 2. Võiduteoste autoritele kingitakse ka nende heliteosest inspireeritud skulptuur firmalt Hybreed.

Nii võiduteoste kui ka soovitatud teoste autoreid tunnustab Viinis asuv mainekas kirjastusfirma Universal Edition. Esiletõstetud teoseid tutvustavad oma raadiokuulajatele järgmise hooaja jooksul kõik rostrumil osalevad riigid ning mitmed Euroopa Ringhäälingute Ühingu (EBU) liikmed.
 

70. rahvusvahelise heliloojate rostrumi delegatsioon Leedu Heliloojate Liidu maja ees.
Foto: Milita Lozoraityte

Põhikategooria soovitatud teoste nimekiri:
Cecilia Damström (Soome) – Permafrost op. 87
Liisa Hirsch (Eesti) – Maa sooned
Otto Wanke (Austria) – Micrographies
Théo Mérigeau (Prantsusmaa) – XAMP Concerto
Tyler Futrell (Norra) – Schism )) Pier
František Chaloupka (Tšehhi) – Allegory of the Cave II
Branka Popović (Serbia) – Concert for accordion and orchestra „Potresi“
Kevin Juillerat (Šveitš) – Streams
Cécile Marti (Šveitš) – Spectra


Noortekategooria soovitatud teoste nimekiri:
Liisa Hõbepappel (Eesti) – Rosa majalis
Hong-yu LEUNG (Hong Kong) – Excursion II
Pedro Lima (Portugal) – Como Se Fosse Um Filho (As if He Were a Son)
Annija Anna Zariņa (Läti) – Say Only a Word
Amarante Nat (Holland) – I listen to the ocean and all I hear is you


Pika ajalooga rahvusvaheline heliloojate rostrum on jätkuvalt kõige olulisem platvorm kaasaegse muusika propageerimiseks raadioeetri vahendusel. Lisaks on rostrum oluline foorum raadiotes ja ringhäälingutes töötavate nüüdismuusika toimetajate ja -produtsentide jaoks, võimaldades infovahetust ning olulisi arutelusi nüüdismuusika hetkeseisu kaardistamist. Leedus toimunud rostruminädala jooksul said delegaadid muu hulgas osa põnevast kontserdiprogrammist, mitmete muusikainstitutsioonide ettekannetest, ringkäigust raadio- ja telemajja, kohtumistest ja intervjuudest Leedu noorema generatsiooni heliloojatega, avatud mikrofoni sessioonidest ja nüüdismuusika teemalistest aruteludest. Ühiselt tähistati ka rahvusvahelise heliloojate rostrumi 70. sünnipäeva.

Rostrum on järjepidevalt toimunud juba 69 aastat ning selle kaudu on rahvusvahelisele publikule tutvustatud rohkem kui 450 helilooja teoseid. Möödunud hooajal mängiti eelmise aasta rostrumil osalenud teoseid maailma raadiojaamades kokku liig 650 korral, mis on parem tulemus kui 2023. aastal. Raadiosaadete poolest tõsteti eriliselt esile Mehhiko raadiot UNAM (Radio Universidad Nacional Autónoma de México) ja Eesti Rahvusringhäälingu jaama Klassikaraadiot kui kõige enim rostrumi teoseid esitlenud raadiod.

Eelmisel aastal Eestit esindanud Sander Saarmetsa teos „and the sky turned yellow“ oli eelmisel hooajal võiduteoste kõrval ning soome helilooja Tara Jovana Valkoneni teose järel enim maailma raadiotes mängitud teos (ligi 30 korda). Meie noore helilooja Anna-Margret Noorhani ansambliteos „METRO 8“ kõlas ligi 20 erinevas raadiojaamas. Sügisel toimunud Streaming Week ehk rostrumi kuulamisnädal tõi samuti palju kuulamisi – rekordiliselt 3345. Enimkuulatud teos oli austria helilooja Angelica Castello „Star Washers“ kõrval eesti helilooja Anna-Margret Noorhani „Metro 8“.

2024. aasta rostrumi kokkuvõtted ja võiduteosed olid eetris teisipäeval, 21. mail kell 21 saates „Nyyd-muusika”.

Eestit esindanud heliloojate Liisa Hirschi ja Liisa Hõbepappeli teostega saab tutvuda siin: https://klassikaraadio.err.ee/1609329419/nyyd-muusika-eesti-heliloojad-rostrumil-2024
 

Tagasi