Heino Elleri klaverimuusika on Eesti klassikalise muusika kaalukaim osa, mis on võrreldav vaid Eduard Tubina sümfoonilise, Mart Saare laulu-, kui ka Veljo Tormise kooriloominguga. Elleri kahesaja kuue klaveriteose kogupikkus on umbes kümme tundi muusikat, ning sinna hulka kuuluvad nii kogu Eesti klassikalise instrumentaalmuusika tuntuim teos, sõnadeta eestilikkuse hümn “Kodumaine viis”, kui ka meie klaveriliteratuuri armastatuim teos “Kellad”. Kõikide Elleri teoste käsikirjad on alates helilooja lahkumisest 1970 a. hoiul Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivis – välja arvatud “Kellade” käsikiri, mis tuli äsja päevavalgele Hiiumaal, Käinas, Elleri kunagise hea sõbra Emil Ruberi tütre Maie kodus. Heino Elleri Sihtasutuse asutaja Sten Lassmann tutvustab leitud “Kellade” käsikirja ning annab selle koos teiste Ruberi arhiivist leitud materjalidega pidulikult üle TMMi Elleri fondile.
Valle-Rasmus Roots ja Sten Lassmann. Foto: Kaupo Kikkas
Kuni tänase päevani on osa Heino Elleri teoseid trükis ilmumata – ning selle tõttu ka interpreetide huviorbiidist väljas. Üks suuremaid vajakajäämisi on seni olnud tšelloteoste nootide puudumine. Eller kirjutas koguni kaheksa teost tšellole ja klaverile kuid trükis on seni neist ilmunud vaid kaks. Heino Elleri Sihtasutuse projektina on möödunud aasta jooksul Taavi Hark ette valmistanud kogu Elleri tšelloloomingu noodigraafika, ning äsja Arvo Pärdi Keskuses salvestasid kõik teosed ka kontserdil esinevad interpreedid Valle-Rasmus Roots ning Sten Lassmann.
Heino Elleri Sihtasutus ning Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum algatavad ühtlasi ka Elleri teoste tänapäevase kataloogi koostamise.
Lisainfo ja piletid: FIENTA, Ajaloomuuseum