Kooristuudio Ellerhein tähistab oma 70. sünnipäeva kontserdiga „Teekond sõpradega“ 4. juunil kell 17 Estonia kontserdisaalis. Üles astuvad kooristuudio ettevalmistuskoor (dirigendid Gerli Aet Arras ja Merit Männiste, klaveril Kadri Toomoja), mudilaskoor (dirigendid Mallika Veeperv ja Marit Koit), lastekoor (dirigendid Anneli Mäeots ja Ilona Muhel, klaveril Reinut Tepp) ning tütarlastekoor (dirigent Ingrid Kõrvits, klaveril Kadri Toomoja ja Sten Heinoja).
Kõik kooristuudio koorid astuvad üles koostööpartneritega, kellega on varasemalt musitseeritud. Nii on laval kooridele lisaks veel sellised tuntud muusikud nagu Olav Ehala (klaver), Kristjan Mäeots (löökpillid), Aare Kodasma (bariton), Kristel Laas (akordion), Robert Jürjendal (kitarr) jt ning kollektiivid Vox Clamantis ja Hortus Musicus. Kontserdi teises pooles liitub tütarlastekooriga ka umbes 85-liikmeline vilistlaskoor. Kontserdil lauldakse Ellerheinale väga oluliste heliloojate – Heino Kaljuste, Olav Ehala, Tõnu Kõrvitsa, Urmas Sisaski, Veljo Tormise, Robert Jürjendali, René Eespere jt – loomingut. Zoltán Kodály „Õhtulaul“ tuleb esitusele Tõnu Kaljuste juhatusel ning Heino Kaljuste „Tütre tänu“ dirigeerib Tiia-Ester Loitme.Tütarlastekoori Ellerhein eelkäija, Tallinna Pioneeride Palee (praegune Tallinna Huvikeskus Kullo) lastekoori esimene proov toimus 14. septembril 1951. aastal. Koori loojaks ja peadirigendiks oli Heino Kaljuste (1925–1989), kes juhatas ja suunas koori kunstilist käekäiku oma elu lõpuni. Eesti laulupidude 100. juubeliaastal (1969) valiti koori nimeks Ellerhein. Ellerheinast on saanud kooristuudio, kuhu kuuluvad ettevalmistuskoor, mudilaskoor, lastekoor ja tütarlastekoor. Kontserditegevuse kõrval kuulub põhiülesannete hulka lauljate vokaalsete võimete ning muusikalise kirjaoskuse arendamine hääleseade-, solfedžo- ja harmooniatundides. Koor kasutab laulude õppimisel relatiivset noodistlugemise süsteemi.
1970. aastast alustas koori juures Kaljuste kõrval dirigendina ka Tiia-Ester Loitme, kes tegutses Ellerheina peadirigendina aastatel 1989–2012. Alates 2012. aastast on tütarlastekoori dirigent Ingrid Kõrvits. Koormeister ja solfedžoõpetaja on Ülle Sander (alates aastast 1981), vokaalpedagoog Egle Veltmann (alates aastast 2017), kontsertmeister Kadri Toomoja (alates aastast 2015) ning mänedžer Eliis Olman (alates aastast 2020).Koori repertuaar koosneb nii klassikalisest kui ka tänapäevasest koorimuusikast väljapaistvatelt heliloojatelt Eestist ja üle maailma. Tütarlastekooril Ellerhein on au olla eesti autorite, eriti Veljo Tormise, Arvo Pärdi, Gustav Ernesaksa ja Cyrillus Kreegi, koorimuusika tutvustaja maailma kontserdilavadel. Sageli on Ellerhein olnud osaline arvukatel suurvormide ettekannetel (sh Tormise „Luigelend“ kontsertettekanne, Mussorgski „Boriss Godunovi“ kontsertettekanne, Huperdincki „Hansuke ja Greteke“ kontsertettekanne, Kapi „Lembitu“ kontsertettekanne, Sisaski „Ave Sol“, Britteni „Saint Nicholas“, Bachi „Matteuse passioon”, Händeli „Messias“, Vivaldi „Jubilate Gloria“, Pergolesi ja Rossini „Stabat Mater“, Berliozi, Dvořáki ja Mozarti Reekviemid, Beethoveni „Missa solemnis“ ja Sümfoonia nr 9, Berliozi „Romeo ja Julia“ ja „Kristuse lapsepõlv“, Holsti „Planeedid“, Bruchi „Mooses“, Mahleri Sümfoonia nr 2 ja nr 3, Tormise „Sünnisõnad“, Vähi „Müstilisel Kaydara-maal”, Tobiase „Joonas“ ja „Johannes Damaskusest“, Kreegi Reekviem). Kontserdireisid on koori viinud pea kõikjale üle maailma. Tihe koostöö on Ellerheina sidunud aga eelkõige Jaapaniga, sealsed plaadifirmad on välja andnud viis koori CD-d eesti muusikaga. 2004. aastal võitis Sibeliuse kantaatidega plaat firlmalt Virgin Classics Grammy auhinna eest (Ellerhein, RAM, ERSO, dirigent Paavo Järvi). Samuti on Ellerhein olnud edukas arvukatel rahvusvahelistel koorikonkurssidel, kus on saavutatud lugematul hulgal esikohti ja Grand Prix’sid.
Ellerheinast on välja kasvanud Eesti Filharmoonia Kammerkoor, mille asutajaks on Tõnu Kaljuste. Alates 18. juunist sõidab Tallinna tänavatel Ellerheina-nimeline tramm.
Ellerhein