Muusikauudised

Alo Mattiiseni muusikapäevad Jõgeval


Alo Mattiisen
Foto: Kalju Suur

 

 

18.–22. aprillini kestavad Jõgeva Gümnaasiumis XV Alo Mattiiseni muusikapäevad, mis sel aastal on pühendatud varalahkunud isamaalauliku 50. sünniaastapäevale. Muusikapäevade põhisündmuseks on üleriigiline koolinoorte vokaalansamblite konkurss. Konkurss, mis leiab aset 21.–22. aprillini, toimub neljas erinevas vanuserühmas ning kokku osaleb üle 50 ansambli ligi 400 lauljaga.
 
Konkursi päevadel on võimalik kuulata veel Rebecca Kontust ja Tom-Tomm Kvintetti ning a cappella gruppi Greip. Muusikapäevad lõppevad suure öölaulupeoga Jõgeva kesklinnas, kus üles astuvad Ivo Linna, Tõnis Mägi, Siiri Sisask, Triinu Taul, Antti Kammiste ansambliga Easy Living, Jõgeva gümnaasiumi segakoor ja Palamuse segakoor Kuus Õuna.
 

Lisaks oli muusikapäevade programmis lasteteater Mäng etendused „Kuidas mesikäpp meistriks sai“ ja kontserdid, kus folkjazz kavaga astusid üles Triinu Taul, Lembit Saarsalu ja Olav Ehala ning Wolfgang Amadeus Mozarti kammermuusikaga Maano Männi viiulil ning Siim Selis klaveril.

Muusikapäevade toimumise traditsioon sai alguse 1997. aastal ning sellest ajast saadik on üritus leidnud kindla koha Eesti kultuurimaastikul. Traditsiooniliselt lauldakse muusikapäevade avamisel ja lõpetamisel kõik koos helilooja Proloog-epiloogi muusikalist „Väike merineitsi”.
 
1961. aastal Jõgeval sündinud Alo Mattiisen on lõpetanud Tallinna Riikliku Konservatooriumi 1984. aastal muusikapedagoogika ja 1988. aastal kompositsiooni erialal. Alo Mattiiseni looming hõlmab teatrimuusikat, instrumentaalteoseid, suurvorme, filmi- ja telelavastuste muusikat, kõige rohkem on helilooja aga kirjutanud laule (86). Legendaarse kuulsuse saavutas Mattiisen nn „laulva revolutsiooni” ajal aastatel 1988–1989 tsükliga „5 ärkamisaegset laulu” ja lauluga „Ei ole üksi ükski maa”. Aastatel 1988 ja 1989 sai Alo Mattissen Eesti NSV muusika aastapreemia ning 1996. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Alo Mattiissen suri 1996. aastal.

Tagasi