Muusikasündmuste kalender

Triin Ruubel (viiul)
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester
dirigent Olari Elts

Kava:
Liina Sumera "Kimäär" (2024)
Felix Mendelssohn Bartholdy  Viiulikontsert e-moll op. 64
Antonín Dvořák Sümfoonia nr 9 "Uuest maailmast" op. 95

EESTI RIIKLIK SÜMFOONIAORKESTER (ERSO) on elav ja mitmekülgne orkester, kes püüdleb alati tipptaseme poole. Eesti vanimal ja mainekaimal regulaarselt tegutseval sümfooniaorkestril täitub sel hooajal 97. tegevusaasta. ERSO ajalugu ulatub aastasse 1926 ning sarnaselt paljude omataolistega maailmas on see seotud rahvusliku ringhäälingu sünni ja arenguga. Alates hooajast 2020/2021 on enam kui 100-liikmelise orkestri peadirigent ja kunstiline juht Olari Elts. Neeme Järvi jätkab koostööd ERSOga eluaegse aupeadirigendina, orkestri kunstiline nõustaja on Paavo Järvi, varasemad peadirigendid on olnud Olav Roots, Paul Karp, Roman Matsov, Neeme Järvi, Peeter Lilje, Leo Krämer, Arvo Volmer, Nikolai Aleksejev ja taas Neeme Järvi.

ERSO on käinud arvukatel turneedel ning osalenud mainekatel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Möödunud hooajal esineti Olari Eltsi juhatusel Nürnbergis, Münchenis ja Pariisis. Samuti toimus orkestri esimene kontserdireis Suurbritanniasse, kus kahe nädala jooksul anti 11 kontserti. 2021. aasta novembri lõpus osalesid ERSO ja Elts Poolas rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil „Eufonie“. 2019. aastal avasid ERSO ja Neeme Järvi Prantsuse Raadio maineka Montpellier’ muusikafestivali ning orkester käis Kesk-Euroopa turneel, kus Neeme Järvi juhatusel esineti Viini Musikvereini kuldses saalis, Linzi Brucknerhausi suures saalis, Praha Rudolfinumi Dvořáki saalis ja Bregenzi Bodensee saalis ning Mihhail Gertsi juhatusel Saksamaal Erlangenis ja Viersenis. Veel on esinetud sellistel maailmalavadel nagu Berliini Konzerthaus, New Yorgi Avery Fisher Hall (praeguse nimetusega David Geffen Hall), Peterburi filharmoonia suur saal ja Maria Teatri kontserdisaal, Kölni filharmoonia, Helsingi Musiikkitalo, Stockholmi Berwaldhallen jt.

ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitmed tunnustused, millest olulisim on Eesti esimene Grammy (2004, dirigent Paavo Järvi), värskeimad aga aasta klassikaalbumi tiitel 2020. aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel Elleri sümfooniliste poeemide teise plaadi eest (dirigent Olari Elts) ning kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ERSO-le ja Olari Eltsile seniste Elleri muusika salvestiste eest. Suurepärane koostöö on ERSO-l selliste mainekate plaadifirmadega nagu Chandos, BIS, Onyx, samuti Ondine, ERP jt. Lisaks kohalikele raadio- ja telekanalitele on ERSO kontserte üle kandnud Mezzo ja medici.tv ning EBU vahendusel on need jõudnud paljudesse Euroopa raadiojaamadesse. 2020. aastal alustas tegevust ERSO TV (erso.tv), kus saab vaadata kõiki orkestri live-kontserte ning juba toimunud esinemisi. ERSO esines sümfooniakontserdiga Saaremaal viimati aastal 2006.

ERSO peadirigent ja kunstiline juht on OLARI ELTS. Tema esimene kontsert koos ERSOga „City Life“ toimus 1998. aastal, kavas oli John Adamsi, Steve Reichi ja Eino Tambergi looming. Koostöö ERSOga muutus tihedamaks aastal 2007, kui Eltsist sai orkestri peakülalisdirigent. See tähendas keskmiselt nelja programmi aastas, kusjuures sageli sama kavaga mitmel pool Eestis.

Olari Eltsi dirigenditee on kulgenud väga sihikindlalt ja lähtudes parimast võimalikust loogikast. Esialgu peamiselt nüüdismuusika interpretatsioonidega tunnustuse pälvinud dirigendi repertuaar on pidevalt laienenud orkestrimuusika klassika suunas ning hõlmab kogu sümfooniaorkestrile loodut. Senisest koostööst ERSOga väärivad esiletõstmist arvukad suurteoste ettekanded: Mozarti ooperi „Idomeneo“ kontsertettekanne, Berliozi „Fausti needmine“, Messiaeni „Turangalîla-sümfoonia“ jpt. Sageli leiab ta oma kavadesse klassikaga haakuvaid, kuid seni väheesitatud väärtteoseid. Omaette nišš on põnevatel žanriülestel kontsertidel, mis ühendavad klassikalist muusikat elektroonika ja erinevate visuaalsete lahendustega. Koostöös Teater NO99ga ja Eesti Kontserdiga jõudis tema juhatusel lavale Mendelssohni „Pööriöö uni“, mille üheksa muusikalist etendust tõid tegijatele teatri aastaauhindade galal etenduskunstide ühisauhinna. Beethoveni 250. sünniaastapäeva puhul tõi ta lisaks suurmeistri sümfooniatele koos Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunsti osakonna XXX lennu tudengitega esmakordselt Eestis ettekandele Beethoveni ja August von Kotzebue muusikalise näidendi „Kuningas Stefan“.

Olari Elts on koos ERSOga andnud mitmeid väliskontserte: Itaalias Veronas festivalil „Il Settembre dell’ Accademia“, Stockholmi Berwaldhallenis Eesti Vabariigi 90. aastapäevale pühendatud kontserdil, Itaalias Torino katedraalis XX taliolümpiamängude kultuuriprogrammis, kus toodi esiettekandele Arvo Pärdi „La Sindone“, kahel korral Helsingis Finlandia-talos ning viimati Poolas rahvusvahelisel Kesk- ja Ida-Euroopa muusikafestivalil „Eufonie“.

Olari Eltsi ja ERSO esituses on kõlanud paljud eesti muusika uudisteosed, tihedaim koostöö seob teda Erkki-Sven Tüüriga. Erilise tähelepanu alla on Elts võtnud Heino Elleri orkestrimuusika – 2013. aastal alanud Elleri muusika esitamine ja salvestamine on leidnud väljundi kahel Soome plaadifirma Ondine märgi all ilmunud CDplaadil (2018 ja 2019), mille eest Olari Elts ja ERSO said Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ning millest teine pälvis aasta klassikaalbumi tiitli Eesti Muusikaauhindade jagamisel (mõlemad preemiad 2020).

Olari Eltsi eestvõttel on ERSO kiirelt reageerinud ühiskonnas toimuvatele sündmustele. Kui tema esimesel peadirigendihooajal sekundeeriti aktuaalsetele teemadele näiteks lisalugudega ning vestlustega ERSO TV otse-eetris, siis nüüd on selleks loodud kaks uut kontserdisarja – „Audiospaa“ ja „Maa laul“. Peadirigendi eestvedamisel jätkuvad ka eelkontserdid-vestlusringid.

Elts on avara rahvusvahelise haardega dirigent, kelle kirg koostada ja juhatada väga omanäolisi ja põnevaid kontserdikavasid on toonud talle tunnustuse üle maailma. Alates hooajast 2020/2021 on Olari Elts Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri peadirigent ja kunstiline juht. Aastail 2018–2022 oli ta ka Kymi Sinfonietta kunstiline nõustaja.

Olari Eltsi lavapartneriteks on Leipzigi Gewandhaus-orkester, Soome Raadio Sümfooniaorkester, Taani Rahvusorkester, Rotterdami Filharmoonikud, Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, BBC Sümfooniaorkester, Birminghami Linnaorkester, Dublini RTÉ Orkester, Prantsuse Raadio Sümfooniaorkester, Prantsuse ja Lyoni rahvusorkestrid, Budapesti Festivaliorkester, Québeci Sümfooniaorkster, Yomiuri-Nipponi Sümfooniaorkester, Souli Filharmooniaorkester, Melbourne’i Sümfooniaorkester jt. Elts on koostööd teinud selliste solistidega nagu Gautier ja Renaud Capuçon, Brett Dean, Isabelle Faust, Alban Gerhardt, Martin Grubinger, Martin Helmchen, Stephen Hough, Lucas ja Arthur Jussen, Kari Kriikku, Karita Mattila, Alexander Melnikov, Daniel Lozakovich, Baiba Skride, Simon Trpčeski ja Antoine Tamestit.

Hooajal 2023/2024 juhatab Elts BBC Sümfooniaorkestrit Poola tuuril, astudes teist korda üles Eufonie Festivalil. Veel naaseb ta sel hooajal Birminghami Linna Sümfooniaorkestri, Tampere Filharmooniaorkestri ja Poola Balti Filharmooniaorkestri juurde Gdańskis, kus temaga liitub pianist Jean-Efflam Bavouzet. Lisaks ootavad teda ees etteasted Praha Raadio Sümfooniaorkestri, València Orkestri, Aalborgi ja Wuppertali sümfooniaorkestrite ning Presidendi Sümfooniaorkestriga Ankaras. Pärast hiljutisi edukaid rahvusvahelisi turneesid Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Ühendkuningriigis, Saksamaal ja Prantsusmaal tähistab selle hooaja avakontsert Tallinnas Eltsi lepingu pikendamist orkestri peadirigendi ja kunstilise juhina veel viieks aastaks.

Eriline koht Olari Eltsi repertuaaris on Erkki-Sven Tüüri ja Heino Elleri muusikal. 2013. aastal alguse saanud Elleri muusika esitamine ja salvestamine koos ERSOga on leidnud väljundi kahel Soome plaadifirma Ondine märgi all ilmu-nud CD-l (2018 ja 2019), millest värskeim pälvis aasta klassikaalbumi tiitli Eesti muusikaauhindade (2020) jagamisel ning seniste Elleri muusika salvestiste eest said ERSO ja Olari Elts 2020. aastal kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Aasta varem võitis sama tiitli Eltsi dirigeerimisel salvestatud Erkki-Sven Tüüri autoriplaat, millel „Illuminatio“, „Whistles and Whispers from Uluru“ ja kaheksas sümfoonia kõlavad vioolasolist Lawrence Poweri, plokkflöödisolist Genevieve Lacey’ ja Tapiola Sinfonietta esituses (Ondine, 2018). Eltsi varasem diskograafia koostöös Ondinega sisaldab Tüüri teoste salvestisi Tapiola Sinfonietta ja Lawrence Poweriga, viiendat sümfooniat elektrikitarrile, orkestrile ja bigbändile ning akordionikontserti „Prophecy“, samuti kriitikutelt kõrgeid hinnanguid pälvinud Detlevi ja Berio kirjutatud Brahmsi muusika seadeid, mis salvestatud koos Helsingi Linnaorkestri, bariton Michael Nagy ja klarnetist Kari Kriikkuga. Lisaks on ta salvestanud Borgströmi ja Šostakovitši viiulikontserdid Eldbjørg Hemsingi ja Viini Sümfoonikutega BISile ning Poul Rudersi viienda sümfoonia Taani Rahvusorkestriga Bridge Recordsile. ERSOga on Olari Elts lisaks Elleri plaatidele salvestanud ka Tüüri marimbakontserdi „Ardor“ (solist Pedro Carneiro, ECM, 2007 – Tüüri autoriplaat). Eltsi hiljutisim projekt on uus plaat, kus koos Oslo Filharmooniaorkestriga esitatakse auhinnatud Norra helilooja Øyvind Torvundi töid.

Ooperidirigendina on Olari Elts juhatanud Tšaikovski „Jevgeni Oneginit“, Mozarti „Don Giovannit“, „Idomeneod“ jm. Ta on publiku ette toonud mitmed žanriülesed projektid, sh koostöös Teater NO99-ga valminud Mendelssohni-Shakespeare’i projekti, mis jõudis ka Berliini Konzerthausi lavale, ning Porto Casa da Música Sümfooniaorkestriga Bernsteini 100. sünniaastapäeva puhul live-muusikaga ette kantud Elia Kazani filmi „On the Waterfront“.

Aastail 2007–2020 oli Olari Elts ERSO, 2011–2014 Helsingi Linnaorkestri ning 2007–2010 Šoti Kammerorkestri peakülalisdirigent. 2006–2012 oli ta Bretagne’i Orkestri kunstiline nõustaja ja 2001–2006 Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri peadirigent, 1993. aastal asutas ta NYYD Ensemble’i. 2017. aastal pälvis ta säravate ja kaalukate ülesastumiste eest nii kodu- kui välismaistel lavadel ning eesti heliloomingu edendamise eest Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.

Hinnatud viiulisolist, ansamblist ja kontsertmeister TRIIN RUUBEL on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiiu Peäske ning Rostocki Kõrgema Teatri- ja Muusikakooli professor Petru Munteanu juhendamisel. Õpingute ajal osales ta mitmetel konkurssidel, võites muuhulgas I preemia ja kaks eripreemiat Kloster Schöntali rahvusvahelisel viiuldajate konkursil.

Huvist kaasaegse muusika vastu oli Triin Ruubel 2011. aastal üks uue muusika ansambli Neophon asutajatest, just sealt sai alguse koostöö selliste heliloojatega nagu Wolfgang Rihm, Peter Ruzicka ja Jörg Widmann. Lisaks kammer- ja ansambliteostele on tema kaasaegse muusika repertuaaris oluline koht ka sooloteostel. 2019. aasta algul kõlas tema esituses Mihkel Keremi viiulikontserdi esiettekanne.

Solistina on Triin Ruubel astunud üles orkestrite ees Eestis, Euroopas ja Ameerikas, teiste hulgas Bolzano ja Trento Haydni Orkestri, Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Île-de-France’i Noorteorkestri, Balkani Festivaliorkestri, Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute, Vorpommerni Filharmoonikute, Tallinna Kammerorkestri ja Rahvuste Filharmooniaorkestri ees, dirigentideks Neeme Järvi, Arvo Volmer, Justus Frantz jt.

Aastast 2015 on Triin Ruubel Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri kontsertmeister. Külaliskontsertmeistrina on ta astunud üles Bremeni Saksa Kammerfilharmoonikute ning Prantsuse Raadio Filharmooniaorkestri koosseisus.

2018. aastal kutsuti Triin Ruubel esinema Saksamaa ühe pikima ajalooga kontserdisarja „Debüt im Deutschlandfunk Berlin“, kus viimase 50 aasta jooksul on debüteerinud mitmed maailma mainekaimad muusikud. Sellest sai tema debüüt Berliini Filharmoonias, kontserdil esines ta koos oma pianistist kaksikõe Kärt Ruubeliga. Sama duoga andsid nad kontserdi ka Berliini Konzerthausis.

Triin Ruubel esineb paljudes erinevates kammerkoosseisudes muusikutega nii Eestist kui mujalt (pianistid Elisabeth Leonskaja, Víkingur Ólafsson, klarnetist Matthew Hunt jt). Viimase aja olulisimatest ettevõtmistest võiks nimetada veel kõigi Brahmsi viiulisonaatide esitamist koos pianist Frank-Immo Zichneriga. Peagi on ilmumas heliplaat Elgari viiulikontserdi, Stenhammari romansside ja Artur Kapi teosega „Viimne piht“, mis on salvestatud koos ERSO ja Neeme Järviga.

Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud, ta juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus ning meistrikursustel Saksamaal ja Portugalis. Ta kuulub ka Eesti Festivaliorkestri koosseisu.

2017. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia kui särav solist ja kontsertmeister, tunnustati tema kõrgetasemelist muusikutööd orkestrites ja ansamblites.


Kontserdi korraldajad:
MTÜ Loovüksus, kunstiline juht Aare Tammesalu
Mustjala osavald, Kalle Kolter

Kontserti toetavad Kultuuriministeerium ja trükikoda PointPrint

Piletid: Piletikeskus