Muusikasündmuste kalender

Tallinna Kaarli kiriku Walcker-orel saab100-aastaseks.
Jõulukontsert

Esinejad:

Aigars Reinis - orel (Riia toomkriku peaorganist, Läti)
Piret Aidulo - orel (Kaarli kiriku peaorganist)
Kristel Pärtna - sopran (Rahvusooper Estonia)
Aare Tammesalu - tšello
Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Mikk Üleoja

Kava:
Johann Sebastian Bach - Prelüüd ja fuuga orelile d-moll, BWV 565
Artur Kapp - Prelüüd tšellole ja orelile 
Tõnis Kaumann - Orelimissa (esiettekanne) 
Charles Gounod - "Repentir" sopranile ja orelile
Giovanni Bonato - "Signum magnum" tšellole ja meeskoorile
Max Reger – "Hällilaul" sopranile ja orelile
Alfreds Kalninš - Fantaasia orelile
Rudolf Tobias - "Trotz alledem" meeskoorile ja orelile
Andris Dzenītis - "Late rose" orelile
Adolphe Adam - "Oo jõuluöö" sopranile, meeskoorile ja orelile
John Francis Wade - "Adeste fideles" sopranile, tšellole, kahele orelile ja meeskoorile 

TASUTA SISSEPÄÄS
Soovitame registreerida oma osalemine Piletikeskuse lehel.
0-EUR hinnaga pilet tagab teile võimaluse nautida kirikukontserti koos eelbroneeritud istekoha ja kavalehega.
Võimalus teha vabatahtlik annetus Kaarli kiriku oreli fondi.

100 aastat tagasi, 16. detsembril 1923.a. pühitseti Kaarli kirikus uus orel, mille ehitas Walcker & Cie Ludwigsburgist Württembergis. Kaarli kirikut nähti Eesti peakirikuna, sest toomkirik oli veel rüütelkonna käes ning uus orelgi taheti tellida sellele vastav, suurim Eestis. Instrument võeti vastu peaministri tasemel ja pidi toonitama eestlaste uut positsiooni noores vabariigis. See, noore Eesti Vabariigi esimene esinduslik uus orel, pidi avaldama tugevat mõju kogu riigi muusikakultuurile. Instrument pidi seetõttu olema eriti suur, kõlavärvikas ja kunstiliselt parimal tasemel. Tõesti, oma 84 registriga ja 5200 vilega ületas see orel ka auväärset orelit toomkirikus ja tänaseni on Tallinna Kaarli kiriku Walcker-orel suurim orel Eestis ning kolmas Balti riikides.

Walcker-orel on arhitekt Otto Pius Hippiuse kavandite järgi aastatel 1862-1870 ehitatud Tallinna Kaarli kirikus juba teine instrument, vahetades välja Gustav Normanni poolt 1870. a valmistatud ja 1884. a suurendatud oreli. Walckeri orelitehas oli endale Baltikumis paljude uute orelitega nime teinud. Legendaarse kuulsuse saavutas firma igatahes 1883/84, kui Riia toomkirikule valmis 124 registriga orel, mis on tänaseni Balti riikides suurim ning vaimustab tuhandeid kuulajaid oma võimsuse ja eriliste tämbritega. Organist Mihkel Lüdig, kes oli 1919. a asutatud Tallinna Konservatooriumi esimene direktor, oli ka ise aktiivselt Kaarli oreli projekteerimise ja ehitamise juures. Oreli pühitsemisel 1923. aastal musitseerisid Lüdigi kõrval ka Artur Kapp ja Läti tuntud orelivirtuoos ja helilooja Alfreds Kalninš.

Tuntud Saksamaa oreliekspert ja organist Martin Rost on kirjutanud: suurtest Walcker-orelitest omab oopus 2011 Tallinna Kaarli kirikus tänapäeval erilist positsiooni. Maailmas ei ole teist terviklikult püsinud Walcker-orelit sellest perioodist. See instrument on peale Hamburgi Püha Miikaeli ja Dortmundi Püha Reinoldi kiriku oreli kaotust suurim säilinu, milles on realiseeritud von Ruppi ja Schweitzeri initsieeritud Elsassi orelireformi põhimõtteid. See fakt ise kindlustab Tallinna Kaarli kiriku orelile tähtsa koha Euroopa väärtuslikemate ajalooliste orelite hulgas. Elsassi orelireform toetus sünteesile saksa romantilisest orelist, klassikalise ja prantsuse sümfoonilise oreli elementidega – valikuliselt suurem keelregistrite osakaal eelkõige paisutusvärkides ja suurem diferentseering mikstuurregistrite osas.

Tänaseks on orel eeskujulikult renoveeritud Mäeväli Orelitöökoda OÜ poolt ja kahel korral intoneeritud nimeka saksa oreliintoneerija Martin Ullmanni poolt, kes sai ka Walckeri orelil mängida ja ütles, et tal tuleb lausa kananahk seda pilli kuulates peale, sest Kaarli kirku orel on nii eriline ja eristub Talllinnas teistest pillidest. Orelil on kontsentreeritud kõla, mis on hästi jälgitav ja näiteks isegi Saksamaal ei ole sellist pilli lihtne leida.  

Oma uues seisukorras pakub Kaarli kiriku orel sügavat muljet avaldava naudingu. Võimas orel täidab hiiglasliku ruumi lopsaka, noobli üldkõlaga, mõjumata seejuures rõhuvalt. Kõlavärvirikkus on peaaegu ammendamatu. Dünaamiline paindlikkus on tänu kahele rikkalikult sisustatud paisutusvärgile ja paisutusrullile ületamatu. Elsassi reformi järgselt koostatud dispositsioon võimaldab esitada suurt osa orelirepertuaarist, ka barokkmuusika ei sule ennast selle instrumendi ees. Mängupult on ülevaatlikult kujundatud, omades targalt kavandatud mänguabisid läbimõeldud süsteemis. Kõigi kolme manuaali pneumaatilise mängumehhanismi mehaaniline juhtimine on lausa geniaalne ja tulevikku vaatav. Igas detailis parimal tasemel käsitöö asetab selle pilli oma aega kahe maailmasõja vahel. Kõlaline suursugusus vastab oreli läbinisti klassikaliselt mõjuvale tammepuust ümbriskapile, mis eristub oma ajastu vabaltseisvate prospektide kõrval silmapaistvalt. (M. Rost)

Tänases vabas Eestis meenutab see pill meile, millised julged valikud tegid meie eelkäijad noores Eesti Vabariigis. Rahalised vahendid oli väga napid, kuid kogukonnal jätkus usku ning visadust. Nende pärand on püsinud tänaseni ja rõõmustab ning liigutab meid, toetades meie tegusid praegusel raskel ajal ja lootuses paremale homsele.

Korraldajad: EELK Tallinna Toompea Kaarli kogudus, MTÜ Loovüksus
Toetajad: Kultuuriministeerium, Eesti Kultuurkapital, Tallinna linn, Eesti Autorite Ühing
Täname: Piletikeskus