Urve Tauts
2.11.1935, PärnuEesti Teatriliidu liige alates 1963
Eesti läbi aegade hinnatumaid metsosopraneid Urve Tauts pälvis tähelepanu kui laulja, keda iseloomustas suur musikaalsus, kaunis tämber ja nüansirohke hääl, suurepärane näitlemisoskus ja lavaline karisma.
Urve Tauts omandas keskhariduse Pärnu I Keskkoolis (1954). Laulmist õppis ta Pärnus Klaudia Taevi juures (1950–1953) ning jätkas Tallinna Muusikakoolis (lõpetas 1958) ja Tallinna Riikliku Konservatooriumis Alice Roolaiu laulukalssis, mille lõpetas 1963. aastal. Lauljana kasvas Urve Tauts välja ooperikoorist, kuhu ta asus tööle juba lauluõpingute kõrvalt (1955–1960). Tema esimeseks rolliks kooriartistina Estonia teatri laval oli Antonia ema Jacques Offenbachi ooperis „Hoffmanni lood“. Alates 1960. aastast, konservatooriumi üliõpilasena, sai temast aga juba teatri solist, kellena ta tegutses 2001. aastani.
Üle 40 aasta kestnud lavakarjääri mahub üle 70 ooperirolli, millest paljud kuuluvad muusikaliteratuuri metsopartiide kullafondi. Lauljanna üheks suuremaks loominguliseks saavutuseks võib pidada Ebolit Verdi ooperist „Don Carlos“. Tuntumad rollid on olnud veel Carmen (Georges Bizert’ „Carmen“), Azucena (Giuseppe Verdi „Trubaduur“), Amneris (Verdi „Aida“), Maddalena (Verdi „Rigoletto“), Ulrica (Verdi „Maskiball“), Flora (Verdi „Traviata“), Octavian (Richard Straussi „Roosikavaler“), Olga (Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“), Marfa (Modest Mussorgski „Hovanštšina“), Herodias (Straussi „Salome“) jpt. Suure hääleulatuse tõttu laulis Urve Tauts muuhulgas ka sopraniosi (Santuzzat Pietro Mascagni ooperis „Talupoja au“), samuti tegi kaasa ka operettides – Straussi „Mustlasparunis“ ja Kálmáni „Silvas“. Eesti autorite lavamuusikast on ta laulnud Eino Tambergi ooperites „Raudne kodu“ ja „Cyrano de Bergerac“, Eduard Tubina ooperites „Brabara von Tisenhusen“ ja „Reigi õpetaja“, Leo Normeti koomilises ooperis „Pirnipuu“, Alo Põldmäe kammerooperis „Raeooper“, Olav Ehala muusikalis „Nukitsamees“ ning Veljo Tormise ballett-kantaadis „Eesti ballaadides“. Lisaks oma koduteatrile Estoniale, on Urve Tauts astunud külalisena üles ka Tartus Vanemuise ja Pärnus Endla lavastustes ning Soomes Tampere Ooperis (Verdi „Trubaduur“).
Lavamuusika kõrval on Urve Tauts esinenud solistina suurvormides ligi veerandsajas teoses alates barokkmuusikast kuni kaasaegsete heliloojate loominguni. Siia kuuluvad solistipartiid sellistes teostes nagu Giovanni Battista Pergolesi „Stabat Mater“, Johann Sebastian Bachi „Johannese passioon“, Wolfgang Amadeus Mozarti Reekviem ja „Missa solemnis“, Ludwig van Beethoveni Missa C-duur, „Missa solemnis“ ja Sümfoonia nr 9, ja Giuseppe Verdi Reekviem, Johannes Brahmsi „Rapsoodia“, Hector Berliozi „Suveöö“, Edward Elgari „Merepildid“, Igor Stravinski „Kuningas Oidipus“, Gustav Mahleri Sümfooniad nr 2, 4 ja 8 ning „Laul maast“, Carl Orffi „Catulli Carmina“ ja Georgi Sviridovi „Pateetiline oratoorium“ ning eesti autoritelt Rudolf Tobiase oratoorium „Johannes Damaskusest“ ja „Joonase lähetamine“ (teose esimene terviketekanne Peeter Lilje juhatusel, 1989), Artur Kapi „Hiiob“, Eduard Tubina Reekviem ja Ester Mägi „Kalevipoja teekond Soome“.
Kammerlauljana on Urve Tautsi lavapartneriteks olnud pianistid Vaike Vahi, Helju Tauk, Peep Lassmann, Vardo Rumessen, Tarmo Eespere, Taissia Filippova, organistid Hugo Lepnurm, Ines Maidre jt. Kontserdireisid on teda viinud Itaalisse, Prantsusmale, Saksamaale, Ameerika Ühendriikidesse, Soome, Rootsi, Norrasse, Tšehhoslovakkiasse, Ungarisse, Poola, Jugoslaaviasse, Süüriasse, Jordaaniasse, Beneluxi maadesse ning enamikesse endistesse Nõukogude Liidu liiduvabariikidesse. Tema hääl on salvestatud mitmele soolo- ja kogumikplaadile ning ETV videoarhiivis leiab ooperi- ja kontserdisalvestisi. 2014. aastal ilmus kahest plaadist koosnev kogumik „Urve Tauts“, millel on esindatud nii vokaalkammermuusika kui ka ooperiaariad. Salvestised pärinevad aastatest 1968–1999.
Laulmise kõrval on Urve Tauts tegutsenud ka laulupedagoogina. Ta on õpetanud Goerg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1974–1978) ning Eesti Muusika- ja Teartriakadeemias (1978–2002, aastast 1985 dotsent). Tema õpilaste hulka kuuluvad Maren Ülevain, Vaike Kiik, Pirjo Levandi, Triin Ella, Merle Silmato, Ave Hännikäinen, Juta Roopalu-Malk jt.
Urve Tauts on pälvinud Eesti NSV teenelise kunstniku (1968) ja Eesti NSV rahvakunstniku (1974) aunimetuse. Talle on omistatud Eesti teatri aastauhind (1969) ja Georg Otsa auhind (1980).
Urve Tautsi rolle:
Antonia ema (Jacques Offenbachi „Hoffmanni lood“, 1957 ja 1988)
Cherubino (Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“, 1958)
Ljubaša (Nikolai Rimski-Korsakovi „Tsaari mõrsja“, 1959)
Katharina (Vissarion Šebalini „Tõrksa taltsutus“, 1960)
Ulrica (Giuseppe Verdi „Maskiball“, 1961 ja 1985)
Emilia (Giuseppe Verdi „Othello“, 1963)
Carmen (Georges Bizet’ „Carmen“ 1963 ja 1982)
Suzuki (Giacomo Puccini „Madama Butterfly“, 1963 ja 1991)
3. daam (Wolfgang Amadeus Mozarti „Võluflööt“, 1964 ja 1991)
Amneris (Giuseppe Verdi „Aida“, 1964)
Iige (Eino Tambergi „Raudne kodu“, 1965)
Olga (Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“, 1966)
Filipjevana (Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin“ 1986 ja 2000)
Azucena (Giuseppe Verdi „Trubaduur“, 1967 1993)
Maddalena (Giuseppe Verdi „Rigoletto“, 1968)
Laura (Amilcare Ponchielli „Gioconda“, 1969)
Anna von Tödwen (Eduard Tubina „Barbara von Tisenhusen“, 1969 ja 1990)
Céline (Dmitri Kabalebski „Colas Breugnon“, 1970)
Octavian (Richard Straussi „Roosikavaler“, 1970)
Eboli (Giuseppe Verdi „Don Carlos“, 1971)
Frugola, Tädi, Zita (Giacomo Puccini „Il trittico“: „Mantel“, 1972; „Õde Angelica“ 1972; „Gianni Schicchi“, 1972 ja 1997)
Judith (Béla Bartóki „Hertsog sinihabeme loss“, kontsertettekanne 1972)
Felicia (Leo Normeti „Pirnipuu“, 1973)
Herodias (Richard Straussi „Salome“, 1973)
Flora (Giuseppe Verdi „Traviata“, 1974)
Roxane’i seltsidaam (Eino Tambergi „Cyrano de Bergerac“, 1976)
Santuzza (Pietro Mascagni „Talupoja au“, 1978)
Naine (Francis Poulenci „Inimhääl“, 1978)
Markiis di Maggiorivoglio (Gaetano Donizetti „Rügemendi tütar“, 1979)
Amm (Modest Mussorgski „Boriss Godunov“, 1980, 1985 ja 2001)
Kõrtsiperenaine (Modest Mussorgski „Boriss Godunov“, 1980 ja 1985)
Federica (Giuseppe Verdi „Luisa Miller“, 1981)
Háta (Bedřich Smetana „Müüdud mõrsja“, 1983)
Duneja (Sergei Prokofjevi „Kihlus kloostris“, 1982)
Mary (Richard Wagneri „Ledav hollandlane“, 1984)
Proua Lippe (Alo Põldmäe „Raeooper“, 1986)
Marfa (Modest Mussorgski „Hovanštšina“, 1987)
Kristi (Eduard Tubina „Reigi õpetaja“, 1988)
Marta (Arrigo Boito „Mefistofeles“, 1988)
Naine (Aulis Sallineni „Ratsamees“, 1991)
Mrs. Herring (Benjamin Britteni „Albert Herring“, 1993)
Czipra (Johann Straussi „Mustlasparun“, 1993)
Berta (Gioachino Rossini „Sevilla habemeajaja“, 1994)
Anhilte (Imre Kálmáni „Silva“, 1995)
Memm (Olav Ehala „Nukitsamees“, 1999)
Krahvinna Ceprano (Giuseppe Verdi „Rigoletto“, 200)
© EMIK 2020
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).