Olav Roots

26.02.1910 Uderna – 30.01.1974 Bogotá, Colombia

Olav Roots alustas klaveriõpinguid eraviisiliselt Pärnus, kus ta isa oli Reiu vallakooli õpetaja. Õpingud jätkusid Tartu Kõrgemas Muusikakoolis, mille Roots lõpetas 1931 klaverierialal Adelheid Hippiuse ja Artur Lemba juhendamisel ning kompositsioonierialal Heino Elleri klassis, aasta hiljem eksternina mõlemal erialal ka Tallinna Konservatooriumi.  Aastatel 1933 ja 1935 täiendas Roots end Pariisis Alfred Cortot’ klaverikursustel, 1937. aastal Viinis Austria dirigendi, helilooja ja pianisti Felix Weingartneri ja 20. sajandi ühe silmapaistvama dirigendi Bruno Walteri juures ning Salzburgis Ukraina päritolu dirigendi Nikolai Malko juhendamisel.

Olav Roots töötas 1931–1935  Tartu Kõrgemas Muusikakoolis klaveri- ja teooriaõpetajana, 1935–1944 Tallinna Konservatooriumis kammermuusika- ja dirigeerimisklassi õppejõuna, 1939–1944 Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkestri (1941–1944 Landessender Reval, hilisem Eesti Riiklik Sümfooniaorkester) peadirigendina. Lisaks oli ta aktiivselt tegev soolopianisti ja kammermuusikuna ning astus üles ka ooperidirigendina Estonia teatris (Gaetano Donizetti „Don Pasquale“ aastal 1938, Daniel Auberi „Fra Divalo“ aastal 1939). Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) käis Olav Roots ringreisidel mitmetes Euroopa linnades ning täiendas end Salzburgis Austria dirigendi Clemens Kraussi juures. Olav Roots võttis orkestri kontserdikavadesse arvukalt eesti helitöid ning oli ka uute teoste tellijaks ning mitmete heliloojate teoste salvestajaks sh Eduard Tubin, Artur Lemba, Heino Eller, Eduard Oja, Eevald Aav, Artur Uritamm, Artur ja Eugen Kapp. Lisaks on Olav Roots juhatanud orkestreid Riias, Helsingis, Kaunases, Hilversumis. Silmapaistvaks fenomeniks peeti Rootsi võimet esitada kontserdikavasid peast.

1944. aasta sügisel põgenes Olav Roots koos paljude teiste kultuuritegelastega Rootsi. Ta töötas muusikaõpetajana Sigtuna Eesti gümnaasiumis, osales avalikus kontserttegevuses nii koorijuhi (juhatas Stockholmis eesti noortekoori) kui ka klaverisaatjana, andes paaril korral ka iseseisva klaveriõhtu  ja esinedes orkestrisolistina Eduard Tubina Klaverikontsertiinos Carl Garaguly juhatusel ning tegutses muusikapublitsistina. Orkestridirigendina ta Rootsi perioodil tööd ei leidnud.

1952. aastal kutsus endine Riigi Ringhäälingu Sümfooniaorkestri, tolleaegne Bogotá orkestri kontsertmeister Hubert Aumere teda juhtima Bogotá orkestrit. Novembrist 1952 asuski Olav Roots tööle Bogotá konservatooriumi õppejõuna ning seejärel ka Orquesta Sinfonica de Colombia peadirigendina. Tema juhatusel tõusis orkestri tase ja maine. Lisaks maailmaklassikale esitas Roots Colombias ka mitmeid Eduard Tubina teoseid: 1955 tõi ta ettekandele V sümfoonia, 1957 Kontrabassikontserdi (solist Manuel Verdeguer), 1959 VII sümfoonia. Lisaks tööle oma orkestriga juhatas ta külalisdirigendina ka mitmeid teisi Lõuna-Ameerika orkestreid oli aastani 1974 Bogotás Bachi-nimelise Kooriühingu segakoori (Sociedad Coral Bach) peadirigent. Koori ja orkestri ühistööna kanti ette rohkesti vokaalsümfoonilisi suurvorme.

Lisaks kammer- ja vokaalmuusikale kuulub Olav Rootsi loomingu hulka ka kaks orkestriteost: “Variatsioonid ja passakalja A. Kapi teemale” (1959) ja Orquesta Sinfonica de Colombia’le pühendatud neljaosaline Sümfoonia (1967). Sümfoonia esiettekanne toimus Bogotás 10. novembril 1967 helilooja juhatusel.

Aastal 1967 valiti Roots Colombia aukodanikuks.

Olav Rootsi heliteoste nimekiri EMIKi lehel

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).