Sten Lassmann

26.05.1982 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 2005. aastast
Rahvusvahelise Eduard Tubina Liidu liige alates 2006. aastast

Sten Lassmann on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid pianiste, kes on suure tähelepanu osaliseks saanud nii kodu- kui välismaal. Ta on edukalt andnud soolo- ja kammerkontserte ning soleerinud mitmete orkestrite ees. Sten Lassmann on esinenud sellistes mainekates kontserdipaikades nagu Moskva Konservatooriumi Suur ning Väike Saal, Purcell Room Londonis, Giuseppe Verdi Saal Milanos, Glenn Gould Studio Torontos ja Keelatud Linna Kontsertsaal Pekingis.

Sten Lassmann on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, kus tema õpetajateks olid Ell Saviauk, Ira Floss ja Ivari Ilja; seejärel Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias prof. Ivari Ilja klaveriklassis ning Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias, juhendajaks prof. Ian Fountain. Sten Lassmann on end täiendanud ka Pariisi Konservatooriumis prof. Brigitte Engerer’i käe all ning osalenud paljude tuntud muusikute, teiste hulgas ka Boris Bermani, Konstantin Lifschitzi, Michael Rolli, Alexander Satzi, Howard Shelley ning Maxim Vengerovi meistriklassides.

Sten Lassmann on saavutanud auhinnalisi kohti mitmetel konkurssidel, sealhulgas III preemia rahvusvahelisel konkursil „Tallinn 2006”, esikoht VI vabariiklikul pianistide konkursil Tallinnas (2002), esimese järgu diplom Noorte pianistide konkursil Usti nad Labemis (1997) ning VI ja III preemia EPTA noorte pianistide konkurssidel Horvaatias (1999 ja 2001). Sten Lassmann on osa võtnud ka rahvusvahelistest kammermuusika konkurssidest, pälvides III preemia Jurmalas (2000) ning finalistidiplomi Brahmsi nimelisel konkursil Gdanskis (2003).

Ta on esinenud solistina Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Tallinna Kammerorkestri, NYYD Ensemble´i, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri ning Tallinna Muusikakeskkooli Sümfooniaorkestri ees; koostöös dirigentide Nikolai Aleksejevi, Jüri Alperteni, Lauri Sirbi, Toomas Vavilovi, Tõnu Kaljuste, Paul Mägi, Olari Eltsi, Toomas Kapteni, Mikk Murdvee, Mihhail Gertsi ning Risto Joostiga. Pikemaajalisem partnerlus on Lassmannil viiuldaja ja dirigendi Mikk Murdveega, kellega on ilmunud ka CD plaat Mihkel Keremi Viiulisonaatidest (Toccata Classics, 2012).

2008. aastast on Sten Lassmann tegelenud peamiselt Heino Elleri klaveriloomingu esitamise, salvestamise, uurimise ning tutvustamisega. Elleri klaverimuusika oli Lassmanni doktoritöö aluseks Londoni Kuninglikus Muusikaakadeemias aastatel 2008-2012. Aastast 2011 ilmub Londonis koostöös plaadifirmaga Toccata Classics seeria "Heino Eller – Complete Piano Music", mille kogupikkuseks on plaanitud 8 CD-plaati. 2018. aasta ilmus kuues plaat selles seerias. Elleri klaverimuusika plaadistamisprojekti juures on Lassmann tegev ka produtsendi ning toimetajana.

Sten Lassmann on pälvinud XIV Heino Elleri nimelise muusikapreemia (2011) ning Eesti Kultuurkapitali Helikunsti sihtkapitali aastapreemia Heino Elleri kogutud klaveriteoste plaadistamise ja aktiivse kontserttegevus eest (2015).

Sten Lassmann on igal kontserdil kuulajate tähelepanu võitnud virtuoosse, orkestraalse pianismiga ning samaaegselt võimega targalt süveneda esitusel teoste üksikasjadesse.
Toomas Velmet, "Kas me armastame Ellerit?" – Sirp, 28.03.2008

Lassmannil on detailid kontrolli all, kuid ta hõlmab ka tervikut. Ja tal on lihtsalt hea maitse, mis sätib tasakaalu kõla ja tekstuuri, detailid ja terviku.
Evi Arujärv, "Vaba raskuse vaimust Sten Lassmanni Heino Eller" – Sirp, 28.10.2011

Sten Lassmann on üks parema kooliga noorema põlvkonna pianiste praeguses Eestis. Tema interpretatsioon on sisendusjõuline ja ennast kehtestav, suure dünaamilise diapasooni ja haardega, ta on artistlik ja oma nägemuse esitamisel veenev.
Kai Taal, “Klaverifestival on lõppenud, elagu klaverifestival!“ – Ajakiri Muusika, 12.2012


© EMIK 2008 (täiendatud 2013)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).