Diana Liiv

07.12.1977 Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu liige

Diana Liiv on aktiivselt tegutsev pianist ja kammermuusik ning loomingulise ühenduse Kammermuusikud kunstiline juht. Alates 2010. aastast on seltsi korraldusel toimunud keskmiselt 120 klassikalise muusika kontserti aastas. Kontserdid on toimunud erinevais paigus üle Eesti, sealhulgas ka väiksemates maakohtades, ning pakkunud esinemisvõimalusi kümnetele eesti interpreetidele. Kammermuuusikud on välja andnud CD „Variatio delectat“ eesti kammermuusikast (2014).

Pianist Diana Liiv alustas klaveriõpinguid viieaastaselt oma pianistist ema juhendamisel. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli Tiina Kuriku, Ivo Sillamaa ja Valdur Rootsi juhendamisel ning täiendanud end eraviisiliselt Anna Klasi juures. Muusikalise kõrghariduse omandas ta Peep Lassmanni klaveriklassis Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, kus ta 2011. aastal kaitses magistrikraadi solisti suunal ning 2012. omandas teistkordse magistrikraadi cum laude kammeransamblistina Marje Lohuaru juhendamisel. Ta on täiendanud end Victor Rosenbaumi juures Longy Muusikakoolis Bostonis (1995–1997) ning Sibeliuse Akadeemias Helsingis Hui-Ying Tawastsjerna juhendamisel (2007–2008). Alates 2009. aastast on ta täiendanud end St. Cecilia nimelises rahvusvahelises pianistide erakoolis Bergamos Konstantin Bogino klaveriklassis. Lisaks on ta osa võtnud mitmetest suvekoolidest ja kursustest Iisraelis (1996), USA-s, Soomes ja Rootsis ning Lazar Bermani meistriklassidest Leedus.

2009. aastal pälvis Diana Liiv Kuhmo Kammermuusikafestivalil Soomes rahvusvahelise klaverikvinteti koosseisus Kees Wiebenga parima ansambli auhinna R. Schumanni Klaverikvinteti esituse eest. 2010. aastal saavutas ta diplomi ühel nimekaimatest rahvusvahelistest pianistide konkurssidest „Piano Competition Rome“ Roomas. Samal aastal pälvis ta ka kahekordse laureaaditiitli nii solisti kui ka kammeransambli kategoorias Leedus, Druskininkai rahvusvahelisel pianistide konkursil „Music Without Limits“, kus ta osales koos viiuldaja Kristina Kriidiga.

Diana Liiv on üles astunud solisti ja kammermuusikuna pea kõigil Eesti olulisimatel festivalidel ja kontserdisarjades, ta on esinenud nii ansamblistina kui ka andnud soolokontserte Leedus, Rootsis, USA-s, Soomes, Hollandis, Venemaal, Itaalias ja Prantsusmaal (Eric Satie festivalil Pariisis 2011). Orkestrisolistina on ta üles astunud Longy Sümfooniaorkestri, Kaunase Sümfooniaorkestri ning Tartu ja Tallinna Kammerorkestrite ees. Tema repertuaari kuulub lai valik sooloklaveri- ja kammerteoseid alates klassikast ja lõpetades nüüdismuusikaga. Lisaks klassikalisele repertuaarile on Diana Liiv mänginud eesti heliloojate Heino Elleri, Arvo Pärdi, Rudolf Tobiase, Helena Tulve, Malle Maltise, Mirjam Tally, Urmas Sisaski, Eino Tambergi ja Mari Vihmandi klaveriteoseid ning Märt-Matis Lille, Raimo Kangro, Hillar Kareva, Helmut Rosenvaldi, Alo Matiiseni ja Malera Kasuku kammermuusikat. Ta on teinud salvestusi Eesti Raadiole, jäädvustades muu hulgas Hillar Kareva, Malera Kasuku, Artur Uritamme, Alo Mattiiseni, Raimo Kangro ja Malle Maltise helitöid. Tihedam koostöö ansamblistina seob teda viiuldajata Olga Voronova ja Kristina Kriidiga ja tšellist Leho Kariniga. 2012. aastal tõid Diana Liiv, Leho Karin ja Olga Voronova esiettekandele Artur Uritamme 1948. aastal loodud ja seni esitamata klaveritrio „Nõukogude inimese kolm palet“.

Diana Liiv on töötanud klaveriõpetajana Lexingtoni Muusikakoolis USA-s (1996–1997) ning 2011. aastal kontsertmeistrina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia dirigeerimisosakonnas. 2012. aastal töötas Diana Liiv klaveriõpetaja ja kontsertmeistrina Rapla Muusikakoolis. Ta on kirjutanud ja avaldanud kaks muusikapedagoogilist lasteraamatut koos CD-ga: „Neli heldet haldjat” (2005) ja „Võluvitsa vägi“ (2007). Koos raamatutega ilmunud plaatidel esitab Diana Liiv seadeid P. Tšaikovski klaveritsüklitest „Lastealbum “ ja „Aastaajad“. Lisaks on Diana Liiv avaldanud artikleid ja kirjutanud arvustusi kultuurilehele „Sirp“.

Koduleht: Kammermuusikud

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).