Paul Mägi

13.10.1953 Tallinn

Paul Mägi on lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli viiuli- ja trompetierialal, õpetajateks Endel Lippus ja Tõnu Tarum. 1980 lõpetas ta Tallinna Riikliku Konservatooriumi trompetierialal Tõnu Tarumi juhendamisel ning 1984 Moskva konservatooriumi dirigeerimiserialal, kus õppis Gennadi Roždestvenski käe all.

Aastal 1974 asutas Paul Mägi Eesti Raadio juurde kammerorkestri, millest 1978. aastal moodustus Eesti Raadio Kammerorkester, aastani 1984 oli Mägi selle kunstiline juht ja direktor. 1978–1984 töötas Mägi Eesti Televisiooni ja Eesti Raadio estraadiorkestri dirigendina, rajas 1980 Eesti Raadio bigbändi ja oli ühtlasi selle kunstiline juht. Aastatel 1984–1988 stažeeris Mägi NSVL Kultuuriministeeriumi Riikliku Sümfooniaorkestri juures.
Aastatel 1984–1991 töötas Mägi Estonia teatri dirigendina ning 1990–1994 Läti Rahvusliku Sümfooniaorkestri kunstilise juhi ja peadirigendina. Ta on juhatanud kontserte mainekates kontserdisaalides Euroopas ja USA-s ning teinud koostööd selliste koosseisudega nagu Detroiti Sümfooniaorkester, Moskva Filharmoonia Sümfooniaorkester, Equadori Rahvuslik Sümfooniaorkester, Rootsi Raadio Sümfooniaorkester, Stockholmi Kuninglik Filharmoonia, Göteborgi Sümfooniaorkester, Malmö Sümfooniaorkester jpt. Ta on osalenud mitmetel rahvusvahelistel festivalidel, sh Les Fêtes Musicales en Touraine, Chichester Festivities, Festival Costa do Estoril jpm.

Aastatel 1995–1997 oli Paul Mägi Estonia teatri kunstiline juht, tema algatas ka Estonia teatri ümbernimetamise Rahvusooperiks Estonia ning ühtlasi oli ta aastatel 1998–2002 selle esimene loominguline juht ja peadirigent. Selles ametis tellis ta eesti heliloojatelt uusi lavateosed, sh Raimo Kango „Süda“ ja René Eespere „Gurmaanid“ ning tema eestvedamisel anti CD-plaatidel välja G. Verdi „Nabucco“ (2000) E. Tambergi „Cyrano de Bergerac“ (2004) ooperisalvestused. Aastast 2004 on Paul Mägi Rootsi Uppsala Kammrorkestri ja 2004–2008? Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri peadirigent. Ta on töötanud ka dirigeerimisõppejõuna 1991–1994 Läti Muusikaakadeemias ja alates 1989. aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (alates 1994 professor). Aastast 2003 on ta juhatanud külalisprofessorina meistriklasse Stockholmi Kuninglikus Konservatooriumis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Erki Pehk, Pauls Putninš, Thomas Kemp, Aivo Välja, Olari Elts, Mihhail Gerts, Lehari Kaustel ja mitmed teised. Alates 2011. aastast tegutseb Paul Mägi Vanemuise teatri peadiringendi ja muusikajuhina.

Lisaks Eesti Riiklikule Sümfooniaorkestrile ja teistele Eesti orkestritele on Mägi esinenud külalisdirigendina USA-s, Venemaal, Skandinaaviamaades, Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Portugalis, Poolas, Bulgaarias, Leedus, Belgias, Hollandis jm. Ta on dirigeerinud oopereid Moskva Suures Teatris, Wexford Festival Opera’s, Nantes’i Ooperis, Stockholmi Kuninglikus Ooperis, Malmö Ooperis ning Moskva ooperiteatri Helikon etendusi Pariisis. Ta on esmaesitanud ja salvestanud eesti heliloojate teoseid, sh Erkki-Sven Tüüri II sümfoonia, (Finlandia records, 2004) ja Eduard Tubina „Reigi õpetaja“ (Ondine, 1992).

Mägi on olnud tegev ka dzässviiuldajana, esinenud koos BBC sümfooniaorkestriga Londoni Royal Festival Hallis ja Bostoni sümfooniarkestriga ning saanud 1978 Tblisi dzässifestivalil Poola ajakirja „Jazz Forum“ eripreemia. Lisaks on ta olnud kaastegev mitmes ansamblis sh. Hortus Musicus, Varjud, Hõim ja Ruja ning mitmetes džässkoosseisudes, millega teinud ERRis salvestusi.

Paul Mägi on olnud Eesti Teatriliidu liige (1988–2002), pälvinud noore muusiku preemia (1985), Läti Vabariigi Kultuuriauhinna (1994) ning Eesti Teatriliidu aastapreemia (1994, 1996, 1999). 2000. aastal omistati talle Kultuurkapitali muusikaauhind ning 2001 Valgetähe IV klassi teenetemärk. Aastal 2013 pälvis Paul Mägi Eesti Kultuurkapitali aastapreemia laiahaardelise dirigenditegevuse eest nii Eestis kui välismaal.

© EMIK 2013

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).