Age Veeroos

11.05.1973, Võru
Eesti Heliloojate Liidu liige alates 2003

Age Veeroos (1998–2009 Hirv) lõpetas 1998. aastal Tartu Ülikooli saksa filoloogia erialal. 1993/1994 viibis ta kirjandusteaduse stipendiaadina Göttingeni Ülikoolis. Kompositsiooni õppis ta 1996–1998 Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, 2006. aastal omandas magistrikraadi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias (EMTA) Helena Tulve ja Eino Tambergi juhendusel ning 2005/2006 täiendas end Karlsruhe Kõrgemas Muusikakoolis Wolfgang Rihmi juures.

Veeroosil on EMTA-s läbitud ka doktoriõppe programm, kraadi taotlemiseks on käsil veel uurimustöö poogenpillide sul ponticello’s mängitud ülivaiksete helide tooni "hägustavatest" aspektidest. Doktoriõpingute ajal on ta osalenud ettekannetega rahvusvahelistel konverentsidel: Doctors in Performance. The 2nd festival conference of music performance and artistic research, 2016 Royal Irish Academy of Music, Dublin; III Conference of Doctoral Students (artistic research), 2016 EMTA, Tallinn.
                   
Alates 2014. aastast õpetab ta Tartu Heino Elleri nimelises Muusikakoolis elektroakustilist loomingut ning 2016. aastast ka kompositsiooni eriala. Varasemalt on töötanud EMTA kompositsiooni osakonna lektorina ning Tallinna Muusikakeskkoolis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna. Lühiajaliselt õpetanud loomingut ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis.

Age Veeroos on osalenud mitmel rahvusvahelisel heliloojatele mõeldud kursusel, teiste hulgas Salvatore Sciarrino meistriklassis Roomas (2004), IRCAMi heliloojate suvekursusel Pariisis (2004) ja Centre Acanthes’i suvekoolis Metzis, Prantsusmaal (2005), juhendajateks Arditti Kvartett, heliloojad Pascal Dusapin ja Wolfgang Rihm. Veeroos on osalenud Michael Finnissy, Betsy Jolas', Veli-Matti Puumala ja Georg Friedrich Haasi meistriklassides.

Age Veeroosi muusikat on esitanud Ensemble Aleph, Arditti Keelpillikvartett, NYYD Ensemble, Ansambel U:, Athelas Sinfonietta Copenhagen, ansambel Resonabilis, Tallinna Kammerorkester, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Collegium Musicale, mitmed solistid Eestist ja mujalt. Tema teosed on kõlanud festivalidel "Eesti muusika päevad", NYYD, Eesti Heliloojate Festivalil/Rahvusvahelisel Nüüdismuusika Festivalil Afekt ja mujal.

2002. aastal valmis Tübingeni Ülikooli tellimusena Veeroosi "Psalmodia" – kooli 525. aastapäevale pühendatud teos. 2005. aastal, Euroopa Liiduga liitunud riike tutvustava projekti "Kulturjahr Der Zehn" tellimusena kandis Leipziger Sinfonietta Berliini Filharmoonia saalis ette Veeroosi Prelüüdi Franz Schuberti laulu "Die Nebensonnen" teemal. Samal aastal osales Veeroos Hannoveri Staatsoperi sarja Zeitoper kuuluvas kuue helilooja ooperiprojektis "As time goes by". 2008/2009 esitati EMTA tellimusel Tallinnas Kanuti Gildi saalis Veeroosi lühiooper "Tuleloitsija", August Gailiti novelli "Punased hobused" järgi.

2010. aastal pälvis Veeroos koos 6-liikmelise meeskonnaga peavõidu Berliini Kaasaegse Ooperi muusikateatri projekti konkursil Operare 2010 multimeedia projekti eest GRID, mille esietendus toimus 2011. aastal Berliinis, Kulturbrauereis.

Kontserdisarjas "Heli ja Keel" kanti 2015. aastal ette Veeroosi seaded kahele aariale Jüri Reinvere ooperist "Puhastus" ja orkestriteosele "Norilsk". Samal aastal tuli esiettekandele kaks Veeroosi ansambliteost: "Aither" (ansambel Sepia, "Eesti muusika päevad") ja "Hemera" (ansamble U:, Eesti Heliloojate Festival).  2017. aasta Rahvusvahelise Nüüdismuusika Festivali "Afekt" kavas oli "Mateeria" kontrabassile ja elektroonikale. 2018. aasta alguses valmis festivali Eesti Muusika Päevad tellimusel orkestriteos "Mõttelõng", mille kannab ette ERSO, Risto Joosti dirigeerimisel. Aastasse on planeeritud veel koostöö ansambliga Una Corda, samuti on töös elektroakustiline projekt, kolmemõõtmeline vokaalkompositsioon, kõrvaklappidega kuulamiseks.


Age Veeroos:
"Muusikat kirjutada tähendab korrastada helisid. Helid ei eksle siis enam juhuslikult ja isepäi, vaid on dünaamilises seoses üksteisega ja täidavad neile antud rolli tervikus. Muusika loomus on elav, ta saab iseendaks liikumises, dünaamilises kulgemises. Talle on omane nii teatav seaduspära kui ka salapära. Muusika on dünaamiline ja ettearvamatu nagu elugi. Helilooja peatab ühe sellise dünaamilise protsessi ajas, andes sellele lõpetatud tervikliku vormi. Vahest aitab selline tervikukogemus meil paremini mõista hõlmamatuid asju siin ilmaelus? Muusikateos on maailm peopesal." (2008)

Soundcloud


© EMIK 2006
(täiendatud veebruaris 2018)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).