Peeter Paemurru

27.06.1948 Tallinn
Eesti Teatriliidu liige aastast 1992
Eesti Interpreetide Liidu liige aastast 1999
Euroopa Keelpilliõpetajate Ühingu (ESTA) Briti osakonna välisliige

Solisti, ansamblipartneri ning pedagoogina hinnatud Peeter Paemurru on esinenud nii Eestis kui ka välismaal, osalenud mitmetel muusikafestivalidel ning korraldanud hulgaliselt orkestrite esinemisi ja ringreise välisriikides.

Peeter Paemurru õppis Nõmme Lastemuusikakoolis tšellot. 1966. aastal lõpetas ta kontrabassi erialal Tallinna Muusikakekskooli ja 1969. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi, õpetajaks Vladimir Luht. Samal ajal jätkas ta Ivo Juuli juures tšelloõpinguid ning 1973. aastal lõpetas Sergei Širinski tšelloklassi Moskva Konservatooriumis ja 1977. samas assistentuur-stažuuri Valentin Feigeli juhendamisel. Aastal 1969 pälvis Paemurru tähelepanu Eesti Keelpillimängijate võitlusel ning aastal 1975. saavutas seal esikoha. Lisaks on Peeter Paemurru õppinud Tartu Riiklikus Ülikoolis saksa filoloogiat (1975–1979).

Aastatel 1973–1979 oli Peeter Paemurru Rahvusooper Estonia orkestri tšellorühma kontsertmeister ja 1985–2004 (vaheaegadega) samas orkestrant. Alates aastast 1977 töötab ta õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, aastast 1996 on seal professor ja 2001. aastast keelpilliosakonna juhataja. Tema õpilased on olnud Ülle Hahndorf, Teet Järvi, Mart Laas, Andres Narma, Pärt Tarvas, Aare Tammesalu, Henry-David Varema, Reet Mets, Kaido Kelder, Levi-Daniel Mägila, Andreas Lend jt. Samuti on ta andnud mitmeid meistrikursusi ja loenguid näiteks Eesti Noorte tšellistide festivalil ning osalenud mitmete rahvusvaheliste konkursside žüriis.

Aastatel 1979–1980 töötas Paemurru Kairo Konservatooriumis kontrabassi- ja tšelloõppejõuna ning Kairo ooperiteatri orkestri tšellorühma kontsertmeistrina. Aastatel 1981–1984 mängis ta México Linnaorkestris. 1996. aastal asutas ta Rakveres tšellokooli, mis tegutseb Rakvere muusika- ja kunstikoolis Kaur ning 1997. asutas Virumaa Noorteorkestri. Ta on juhatanud mitmeid Eesti noorte muusikute kammerorkestreid, näiteks Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli keelpilliorkestrit ja Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammerorkestrit (2005. aastal ka Peterburis). Samuti on ta juhatanud Estonian Chamber Strings’i, millega on osalenud 1990. ja 1996. aastal Aberdeeni festivalil ning 2001. aastal Valencia noorteorkestrite festivalil. 1990. aastal võideti sama kollektiiviga Briti noorteorkestrite festivalil Glasgows Novello preemia.

Peeter Paemurru repertuaar ulatub maailma klassikast eesti muusikani. Ta on esmaesitanud mitmeid Els Aarne teoseid ning salvestanud plaate Jaan Räätsa ja Heino Jürisalu muusikaga.

Solistina on Peeter Paemurru esinenud nii Eestis kui ka välismaal. Ta on soleerinud Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri, Estonia Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri, Vanemuise Sümfooniaorkestri, Mexico Linna Sümfooniaorkestri, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Sümfooniaorkestri jt. orkestrite ees. Ta on teinud koostööd dirigentidega nagu Neeme Järvi, Vallo Järvi, Roman Matsov, Peeter Lilje, Enn Nõgene, Jüri Alperten, Juozas Domarkas ja Igor Bezrodnõi. Samuti on ta osalenud mitmetes kammeransamblites, sh Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia trios koos Mari Tampere ja Aleksandra Jouzapénaité-Eesmaaga ning Mexico Linnaorkestri keelpillikvartetis. Samuti on ta esinenud ja salvestanud koos ansambliga Synthesis.

Pille Lille Muusikute Toetusfondi kontserdisarjades „Meistrite akadeemia“ ja „Hingemuusika“ on ta üles astunud koos Pille Lille (sopran), Kristina Vähi (sopran), Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Peep Lassmanni (klaver), Piia Paemurru (klaver), Marje Lohuaru (klaver), Tiia Tenno-Ratase (orel), Toomas Trassi (orel) ja Maris Oidekivi-Kaufmanniga (orel).

Veel on Peamurru avaldanud ajakirjanduses muusika-alaseid artikleid.

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

• Laine Leichter. „Öös kõlab muusika“. – Tartu Ülikooli ajakiri, 21.10.2004
• Inna Grünfeldt. „Kultuur: Tšelloga sinasõbraks“. – Virumaa Teataja, 31.01.2004