Eri Klas

07.06.1939 Tallinn
Eesti Rahvuskultuuri Fondi esimees alates 1991
Eesti Teatriliidu liige alates 1965
Kinoliidu liige alates 1972 ning auliige alates 1992
Eesti Olümpiakomitee liige

Eri Klas on üks tunnustatumaid Eesti dirigente ja muusikuid. Läbi muusikukarjääri on ta tutvustanud Eesti muusikat ja kultuuri kogu maailmas.

Eri Klas lõpetas 1959. aastal koorijuhtimise eriala Tallinna Muusikakoolis Arvo Ratassepa klassis ning 1964. Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Gustav Ernesaksa juhendamisel. Aastatel 1964–1967 täiendas ta end orkestridirigeerimises Leningradi konservatooriumis Nikolai Rabinovitši juures ning 1969–1972 stažeeris Moskva Suures Teatris Boriss Haikini assistendina, juhatas seal etendusi aastani 1982 (sealhulgas külalisesinemistel Pariisis, Tokyos ja Ateenas).

Aastatel 1959–1965 töötas Klas Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris löökpillimängijana ning 1960–1963 laulis koos Arved Haugi, Uno Loobi ja Kalju Terasmaaga Eesti Raadio Meeskvartetis (CD 1997 ja 2006).

Oma dirigendi debüüdi tegi Eri Klas 1964. aastal Rahvusooperis Estonia, kus juhatas Leonard Bernsteini muusikali „West Side Story“. Alates sellest on ta majaga tihedalt seotud – aastatel 1975–1994 oli peadirigent ja kunstiline juht, aastast 1994 audirigent ning 2005 nõukogu esimees. Ta on juhatanud Estonias üle 50 ooperi ja balleti, sealhulgas Leo Normeti, Eino Tambergi ja Raimo Kangro algupärandite esmalavastusi. Samuti on ta viinud trupi külalisesinemistele Pariisi, Kopenhaagenisse, Stockholmi, Helsingisse, Moskvasse, Peterburgi ning endistesse NSVL-i linnadesse. Lisaks tööle Estonias, on Eri Klas olnud seotud Stockholmi Kuningliku Ooperiteatriga (1985–1989 muusikaline juht ja peadirigent), Soome Rahvusooperiga (alates 1990 esimene audirigent). 2006. aastast alates on Eri Klas Moskva Novaja Opera peadirigent. Eri Klasi on tunnustatud ka balleti dirigendina. Aastatel 1980–1990 tegi ta koostööd Hamburgi Riigiooperis tuntud Ameerika balleti tantsija ja koreograafiga John Neumeieriga.

Klas on dirigeerinud rohkem kui 100 ooperi- ja sümfooniaorkestrit enam kui neljakümnelt maalt. Ta on töötanud peadirigendina aastatel 1991–1996 Taani Aarhusi Sümfooniaorkestris ja 1996–2003 Hollandi Raadio Sümfooniaorkestris (aastast 2003 viimases peakülalisdirigendina). Aastatel 1998–2006 oli ta Tampere Filharmooniaorkestri kunstiline juht ning alates 2006. audirigent. Aastast 2000 on ta Tallinna Filharmoonia kuntsiline juht ja dirigent ning tema algatusel toimus Tallinna Kammerorkestri kontserdisari „Klassika Klasiga“, millest on Eesti Televisioonis jäädvustatud 18 kontserti.

Lisaks on ta dirigeerinud Berliini ja Müncheni Filharmoonikuid, Pariisi Opéra Sümfooniaorkestrit, Londoni BBC Sümfooniaorkestrit, Tokyo Sümfooniaorkestrit, Iisraeli Sümfooniaorkestrit ning Austraalia orkestreid nagu Sydney, Adelaide’i, Brisbane’i ja Melbourne’i Sümfooniaorkestrid.

Maestro Ameerika debüüt toimus 1991. aastal Los Angelese Filharmoonikute ees Hollywood Bowlis. Sellest peale on ta seisnud pea kõigi Põhja-Ameerika nimekate orkestrite ees nagu Clevelandi Orkester, Chicago Sümfooniaorkester, Bostoni Sümfooniaorkester, Detroidi Sümfooniaorkester, San Francisco Sümfooniaorkester, Cincinnati Sümfooniaorkester jt. Märtsis 2009 oli ta Ameerikas kontserdireisil Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga.

Ta on andnud kontserte suuremates kontserdisaalides terves maailmas: Hiinas, Jaapanis, Mehhikos, Austraalias, Argentiinas, Kanadas, Iisraelis, USA-s ning üle Euroopa suuremates linnades. Ta on osalenud mitmetel rahvusvaheliselt mainekatel festivalidel Edinburgh’is, Londonis, Schleswig-Holsteinis, Los Angelesis, Hollywood Bowlis, Sydneys, Savolinnas, Moskvas, Riias ja mujal. Eestis on ta olnud 1999. ja 2004. aastal üldlaulupeo juht ning aastast 2005. Tallinna Pirita kloostris toimuva Birgitta Festivali kunstiline juht. Samuti on ta üles astunud mitmetel teistel Eesti muusikafestivalidel nagu Klaaspärlimäng, David Oistrahhi festival, „Tubin ja tema aeg“, Saaremaa Ooperipäevad, Eesti Muusika Päevad, Tamula Järvemuusika jt.

Ta on teinud koostööd välismaiste solistidega nagu Bruno Leonardo Gelber (Argentiina), Katherine Chi (Kanada), Joyce Yang, Julie Albers, Andre Watts (USA), Julian Lloyd Webber (Inglismaa), Natalia Gutman, Tatjana Gridenko, Viktor Sõtš (Venemaa), Kiri Te Kanawa (Uus-Meremaa), Cecilia Zilliacus, Britt-Marie Aruhn, Esaias-Tewolde Berhan, Carl-Johan Falkman, Mari-Ann Håggander (Rootsi), Laura Mikkola, Matti Salminen (Soome), Kristine Gailite, Kristine Zadovska, Egils Silinš (Läti), Ilja Grubert (Läti–Holland ), Mario Zeffiri (Itaalia) ja Carlos Moreno (Hispaania). Eesti muusikutest on Klasiga musitseerinud Rauno Elp, Kalle Randalu, Toomas Vavilov, Silver Ainomäe, Kalev Kuljus, Ivari Ilja, Peep Lassmann, Marrit Gerretz-Traksmann, Kristjan Randalu, Käbi Laretei, Anna-Liisa Bezrodny, Heli Veskus, Annely Peebo, Kädy Plaas, Riina Airenne, Helen Lokuta, Priit Volmer, Uku Joller, Pille Lill, René Soom, Jassi Zahharov, Urmas Põldma, Angelika Mikk, Oliver Kuusik, Monika-Evelin Liiv, Mati Palm ja Leili Tammel. Samuti on ta teinud koostööd erinevate kooridega, aastast 1987 on ta Eesti Rahvusmeeskoori audirigent.

Eri Klas on dirigeerinud mitmete heliloojate teoste esmaesitusi, sealhulgas Henryk Górecki, Alfred Schnittke, Veljo Tormis, Eino Tamberg, Eduard Tubin, Heino Eller, Arvo Pärt jt. Tema repertuaari kuulub enamasti maailma klassika, kuid järjekindlalt on ta olnud eesti heliloomingu tutvustaja maailmas (Eduard Tubin, Arvo Pärt, Heino Eller, Eino Tamberg, Veljo Tormis, Lepo Sumera, Erkki-Sven Tüür, Heino Jürisalu, Jaan Rääts jt.). Klas on salvestanud arvukalt muusikat Eesti Raadiole ja heliplaaditele (Melodija, BIS, Ondine jt).

Klas peab oluliseks töötamist noortega. Ta on juhatanud mitmeid noorteorkestreid nii Eestis kui ka välismaal, sealhulgas Aasia Noorteorkester, Ameerika Noorteorkester, Põhjamaade Noorteorkester ja Iirimaa Noorteorkester. Aastatel 1994–1997 oli Eri Klas Sibeliuse Akadeemia dirigeerimisprofessor Helsingis. Tema õpilasteks on olnud näiteks John Storgårds, Hannu Lintu ja Hannu Norjanen. Aastal 1995 nimetati Klas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia audoktoriks ning aastast 1998 on ta seal erakorraline professor. Ta on andnud mitmeid meistrikursusi nii Eestis kui ka välismaal (Hollandis Hilversumi meistrikursus) ning tema käe all on õppinud Euroopa, Aasia ja Ameerika nimekad dirigendid. Samuti on ta osalenud dirigentide konkursside žüriis (sh Nikolai Malko rahvusvaheline konkurss noortele dirigentidele Kopenhaagenis).

Eri Klasist on tehtud mitu filmi: „Peadirigent“ (ETV 1985), „Eriline elu“ (1990 Soome) ja „Dirigendi kõla“ (2007 Eesti). Lisaks on ta teinud kaasa filmis„Da Capo“ (1984 Soome). Tema enda elu mõtiskluste põhjal ilmus 1999. aastal raamat „Kes ma olen“ (Eesti Entsüklopeediakirjastus) ning 2008. aastal Ivo Parbuse poolt kirja pandud raamat „Eri Klas. Kultuuri Suursaadik“(Kirjastus Revelex).

Aastast 1991 on Eri Klas Eesti Riikliku Kultuurifondi esimees ning tema eestvedamisel on fond kasvanud üheks suuremaks Eesti kultuuri toetajaks. Ta on esimene isik, kes on nimetatud Harjumaa aukodanikuks.

1973. aastal pälvis Klas Eesti NSV teenelise kunstitegelase ning 1986. Eesti NSV rahvakunstniku tiitli. 1989. aastal autasustas Rootsi kuningas Tema Majesteet Carl XVI Gustav teda Põhjatähe ordeniga teenete eest Rootsi Kuninglikus ooperis. Talle on omistatud 1992. aastal Soome Lõvi Rüütelkonna komandöririst, 1999. Valgetähe III klassi teenetemärk ja Tallinna vapimärk. Samuti on Klas saanud muusikateatri aastapreemia (1987), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1991 ja 1998) ning Eesti Kultuurkapitali aastapreemia (1998).

Lisaks on ta valitud UNICEF-i hea tahte saadikuks (1999) ning tuntud muinasjuttude autori Hans Christian Anderseni Eesti hea tahte saadikuks (2005).

2008. aastal pälvis Eri Klas Gustav Ernesaksa Fondi koorimuusika peastipendiumi muusika edendamise ja koorimuusika populariseerimise eest nii Eestis kui ka välismaal ning 2009. aastal Eesti Muusikanõukogu interpretatsiooni preemia laureaadi tiitli aastakümnete pikkuse väljapaistva dirigenditegevuse eest.

Ja lõpetuseks – Eri Klas orkestri ees on kuulajale tõeline pidupäev. Võlub tema muusikaline elegants, oskus tabada oluline atmosfäär ja viimastel aegadel ilmunud kuldse keskea soliidne väljapeetus. Tema olekust kiirgab positiivset energiat, tema naeratus ei ole publikut petta sooviv “reklaamnaeratus”, vaid see naeratus tuleb tal kuskilt sisemusest. Eri Klasist hoovab heatahtlikku ja lapselikku uudishimu ning sooja suhtumist lavalolijatesse. Miks rääkida näiliselt nii muusikavälisest? Usun lihtsalt, et see on tema loomuse üks paremaid omadusi ja on aidanud tal olla edukas mitte ainult oma karjääris, vaid ka selle festivalile toetajate ja sõprade leidmisel meeletult kaasa aidanud.
Tiiu Levald. Birgitta festival, Eri Klas ja Muusika. – Sirp, 1.september 2006

© EMIK 2010

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).

CD „Orchestral works, Johan Wagenaar“, Coda (2008). Janny Zomer (sopran), Ingrid Nissen (oboe), Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Eri Klas. Johan Wagenaar.
CD „The great wall of China“, Ondine (2007). Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas. Einar Englund.
CD „Boriss Godunov“, Eesti Raadio (2006). Rahvusooper Estonia solistid, koor ja orkester, dirigent Eri Klas. Modest Mussorgski.
CD „Phantasmagoria“, Ondine (2005). Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas. John Corigliano.
CD „Suomi-Finland“, Ondine (2004). Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas. Erkki Salmenhaara.
CD „Great baritone arias“, Ondine, (2004). Tommi Hakala (bariton), Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas.
CD „Kontsert klaverile ja orkestrile nr.1“, Ondine (2003). Matti Raekallio (klaver), Tampere Filharmonia orkester, dirigent Eri Klas. Einar Englund.
CD „Piano concertos nos. 2 and 3“, HNH International (2003). Laura Mikkola, klaver, Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Eri Klas. Einojuhani Rautavaar.
CD „Viiuli kontsert“, Naxos (2002). Rebecca Hirsch (viiul), Hollandi Raadio Sümfooniaorkester, dirigent Eri Klas. Alban Berg.
CD „Tšello kontsert; Aforism: Sümfoonia nr. 6“, Ondine (2000). Jan-Erik Gustafsson (tšello), Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas. Einar Englund.
CD „The great wall of China“, Ondine (2000). Tampere Filharmoonia orkester, dirigent Eri Klas. Einar Englund.
CD „Cyrano de Bergerac“, Rahvusooper Estonia (2000).Teo Maiste, Anu Kaal, Hendrik Krumm, Ervin Kärvet, Urve Tauts, Tiit Tralla, Haili Sammelselg, Uno Kreen, Mait Robas, Ilmar Kuusemets, Henno Sein, Hans Miilberg, Verni Kirs, Eugen Antoni, Heino Rikas, Rahvusooper Estonia koor ja orkester, dirigent Eri Klas. Eino Tamberg.
CD „Cello concertos“, Alba Records (1998). Erkki Rautio (tšello), Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester, dirigent Eri Klas. Robert Schumann, Antonín Dvorák.
CD „Violin concerto“, Sibeliuse Akadeemia (1997). Jaakko Kuusisto (viiul), Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester ja meeskoor, dirigent Eri Klas. Jean Sibelius.
CD „Kullervo symphony“, Sibeliuse Akadeemia (1996). Johanna Rusanen (sopran), Tarmo Tamjärv (bariton), Sibeliuse Akadeemia Sümfooniaorkester ja meeskoor, dirigent Eri Klas. Jean Sibelius.
CD „Peer Gynt“, Grammofon AB BIS (1994). Stockholmi Kuningliku Ooperi orkester, dirigent Eri Klas. Alfred Schnittke.
CD „Pildid näituselt“, Tallinn brass (1994). Tallinn Brass, dirigent Eri Klas. Modest Mussorgski / aranzeerija: Elgar Howarth.
CD „Reekviem langenud sõduritele“, Forte (1992). Urve Tauts (metsosopran), Urmas Leiten (trompet), Rein Tiido (litaurid), Rein Roos (väike trumm), Talevaldis Deksnis (orel), Eesti Rahvusmeeskoor, dirigent Eri Klas. Eduard Tubin.

• Ingrid Veidenberg. „Eri Klas, eesti rahva südamnetunnistus“. – Postimees, 09.01.2010
• Rein Veidemann. „Eri Klas: elu ise on ju kingitus, mida ei kulutata, vaid mis on antud jagamiseks“. – Postimees, 06.06.2009
• Toomas Velmet. „Kes sa oled, Eri Klas“. – Sirp, 05.05.2009
• Tiina Mattiisen. „Eri Klas: See oli mulle üks elu reise“. – Sirp, 09.04.2009
• Anneli Remme. „Eri Klasi eluvalss“. – Teater. Muusika. Kino, 7/2008
• Tuuli Koch. „Dirigent Eri Klas: see laulupidu oli Meie“. – Postimees, 03.07.2007
• Tiiu Levald. „Birgitta festival, Eri Klas ja Muusika“. – Sirp, 01.09.2006
• Igor Garšnek. „Klas koos Pärdi ja Bachiga“. – Sirp, 07.04.2006
• Heili Vaus-Tamm. „Hulljulged Jaapanis“. – Sirp, 09.09.2005
• Toomas Velmet. „Eri Klas ja Tampere filharmoonikud“. – Sirp, 10.06.2005
• Heili Vaus-Tamm. „Klas ja ERSO Wagneri maailmas“. – Sirp, 06.04.2005
• Raul Pettai. – „Dirigent Eri Klas New Jerseys“. – Eesti Elu, 05.11.2002
• Ivalo Randalu. „Eri Klas: Kõrgeima kullaproovi tagab haridus“. – Muusika, 11/2002