Vaike Sarv

1.12.1962, Tartu

Etnomusikoloog ja pedagoog Vaike Sarv lõpetas 1976. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateaduse eriala Herbert Tampere ja Ingrid Rüütli juhendamisel ning täiendas end ENSV Teaduste Akadeemia aspirantuuris ja aastatel 1995–2000 Tampere ülikoolis etnomusikoloogia instituudis (juhandaja Timo Leisiö).

1998. aastal kaitses Vaike Sarv Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonnas maigistritööd eesti ja võrdleva rahvaluule alal ("Uurimusi setu lauludest ja laulikutest: entomusikoloogiline aspekt") ning 2000. aastal Tampere ülikooli humanitaarteaduskonnas doktoritööd etnomusikoloogia alal ("Setu itkukultuur").

Vaike Sarv töötas aastatel 1978–2004 Eesti Keele Instituudi rahvamuusika osakonnas, millest hiljem sai Eesti Kirjandusmuuseumis etnomusikoloogia osakond. Alates 1982. aastast kuni oma surmani oli ta õppejõud Eesti Muusikaakadeemias (aastast 2001 dotsent), kus juhendas üliõpilaste välitöid Setumaal, viis üliõpilasi Tartusse Eesti Rahvaluule Arhiivi noorteadlaste konverentsidele ning andis rahvamuusika kursusi.

Vaike Sarve põhihuvi oli suunatud setu muusika- ja eriti itkukultuurile. Ta korraldas setu kooride esinemisi kodu- ja välismaal, samuti tutvustavad setu pärimust tema dokumentaalfilmid (sh "Setu lauluema Veera Pähnapuu", "Lihavõtted Lepal", Paabaprasnik Polovinas") ja koostatud heliväljaanded. Setu kultuuri edendamiseks kirjutas ta tutvustusi, teateid ja arvustusi. Lisaks tundis ta huvi ka ersa ja mokša muusika ja kultuuri vastu. Samuti püüdis ta analüüsida rahvamuusika jõudmist popkultuuri ja muid tänapäeva muusikalise keskkonnaga seotud küsimusi. Esines ka ettekannetega mitmesugustel Eesti ja rahvusvahelistel konverentsidel (sh Congressus Quintus Internationalis Fenno-Ugristarum, 1980 ja 1995; European Seminar in Ethnomusicology, 1997).

Vaike Sarvele omistati Eesti Vabariigi kultuuripreemia (1994), Avatud Eesti Fondi preemia (1995), ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia (1997), kultuurilehe Sirp aastapreemia (1998), Anne Vabarna aastapreemia (1999), Eesti Kultuurkaptali rahvakultuuri ja helikunsti sihtkapitali aastapreemiad (2000) ning Jakob Hurda rahvuskultuuri auhind (2003).