Toomas Velmet

22.07.1942, Tallinn
Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige

Tšellist, muusikapedagoog ja muusikaajakirjanik Toomas Velmet on omandanud keskhariduse Tallinna Reaalkoolis. Tšellot õppis ta Tallinna Lastemuusikakoolis ja Tallinna Muusikakoolis Laine Leichteri käe all. Ta on lõpetanud 1967. aastal kiitusega Tallinna Riikliku Konservatooriumi solisti, kammeransamblisti ja pedagoogi kvalifikatsiooniga professor August Karjuse juhendamisel. Lisaks on ta täiendanud end professor Mihhail Homitseri juures Moskva Konservatooriumi assistentuuris (1968–1971). Toomas Velmet on II vabariikliku interpreetide konkursi laureaat (1969) ja Chișinăus liiduvabariikidevahelise konkursi diplomand (1969).

Veel üliõpilasena leidis aset Toomas Velmeti esimene sooloõhtu Estonia kontserdisaalis (1963), Arvo Pärdi tšellokontserdi „Pro et contra“ esiettekanne (1967) ning samuti esimene heliplaadistus Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Neeme Järvi juhatusel. Õpingute ajal töötas ta ka Eesti Raadio Sümfooniaorkestris (1963–1969). Alguse sai regulaarne kontserttegevus nii solisti kui ka kammermuusikuna, mis kestis üle 30 aasta. 1996. aastal loobus Toomas Velmet aktiivsest  interpreeditegevusest. Ta on soleerinud orkestrite ees koos selliste dirigentidega nagu Neeme Järvi, Eri Klas, Roman Matsov, Paul Mägi, Romuldas Kalsons (Läti), Djansug Kahhidze (Gruusia), Vladimir Ponkin (Venemaa) ja Juha Kangas (Soome). Tema klaveriparnterite hulka kuuluvad N. Lominadze (Venemaa), Merja Soisaari (Soome), Valdur Roots, Lilian Semper, Arbo Valdma jt.

Aastatel 1971–1991 sidus tihedam koostöö Toomas Velmetit klaveritiroga Tallinna Trio, kuhu kuulusid veel Jüri Gerretz (viiul) ja Valdur Roots (klaver). Ansambli repertuaar ulatus 17. sajandist nüüdisaja muusikani, sh mitmed eesti heliloojate poolt triole kirjutatud teosed (Jaan Räätsa triod nr 3–4, Mati Kuulbergi klaveritriod nr 1 ja 2, Mati Kuulbergi, Lepo Sumera ja Raimo Kangro ühislooming „Malera Kasuku“). Ansambel esines lisaks Eestile enam kui 75 NSVL-i linnas ning välisriikides (Tšehhoslovakkias, Ungaris, Soomes, Rootsis, Lääne-Saksamaal).

Toomas Velmeti repertuaaris on olnud oluline koht mitmete teoste esmatutvustamisel ja esiettekannetel. Nii on ta Eesti publikuni toonud esmakordselt Samuel Barberi, Boris Tšaikovski, Aram Hatšaturjani, Antonio Scarlatti, Alfred Schnittke, Boriss Parsadanjani, Anton Weberni, Einojuhani Rautavaara, Sofia Gubaidulina ja Dmitri Šostakovitši tšelloteosed. Samuti on ta olnud eesti heliloojate Arvo Pärdi, Eugen Kapi, Edurad Tubina, Jaan Räätsa, Helmut Rosenvaldi, Mati Kuulbergi, Raimo Kangro, Lepo Sumera ja Alo Mattiseni tšelloteoste esmaettekandja.

Toomas Velmetil on ilmunud kaks soolo-LPd: vanem neist plaadifirma Melodija märgi alt (1981) ning uuem 2017. aastal ERPi poolt välja antud „Contra aut pro?“, mis sisaldab salvestusi aastest 1967–1992. Lisaks kuuleb tema esitusi mitmete heliloojate autoriplaatidel (Arvo Pärt, Ester Mägi, Helmut Rosenvald, Boriss Parsadanjan, Sofia Gubaidulina jt) ning ta on salvestanud Eesti Raadios, Moskva, Rootsi ja Soome raadiotes.

Kontserttegevuse kõrval tegutses Toomas Velmet tšelloõppejõuna Tallinna Muusikakoolis (1971–1974), Tallinna Muusikakeskkoolis (1974–1975) ning kõige pikemalt Tallinna Riiklikus Konservatooriumis, kus alustas õppejõuna 1978. aastal (1985. aastast dotsent, 1992. aastast tänaseni professor). Lisaks oli ta konservatooriumis interpretatsiooni teaduskonna dekaan (1987–1990) ja keelpillide kateedri juhataja (1991–1995). Toomas Velmet on olnud ametis ka Jyväskyläs asuva Kesk-Soome Konservatooriumi professor-konsultandina (1989–1990) ning Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli Pärnu filiaali juhatajana (2001–2004). Žüriiliikmena on ta osalenud mitmetel rahvusvahelistel interpreetide konkurssidel, sh rahvusvaheline Tšaikovski-nimeline konkurss Moskvas (1990), August Dombrovski nimeline rahvusvaheline keelpillimängijate konkurss Riias (1997, 1998) ning olnud rahvusvaheliste interpreetide suvekursuste professor Limingas, Suolahtis (Soome) ja Tahkurannas.

Aktiivse interpreeditegevuse lõppemisel 1996. aastal, alustas Toomas Velmet muusikateadlase Tiina Mattiseni õhutusel muusikaajakirjaniku tööd. Erinevates ajalehtedes ja ajakirjades on ilmunud üle 500 arvustuse ja ülevaateartikli. Ta on kahekordne kultuuriajalehe Sirp aastapreemia laureaat (1999, 2001) ning osalenud kutsutud kriitikuna üle maailma kõrgelt koteeritud rahvusvahelisel kammermuusika festivalil Kuhmos (2003).

Toomas Velmet on töötanud veel Eesti Raadios muusikasaadete peatoimetajana (1975–1981) ja helisalvestusosakonna juhatajana (1996–1998) ja Pärnu Linnaorkestri direktorina (1998–2001). Ta on Eesti Keelpilliõpetajate Ühingu (sh president 1993–1996) ja Eesti Interpreetide Liidu asutajaliige, Pärnu Muusikanõukogu liige (alates 1999), Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu juhatuse liige (alates 2006, aastatel 2006–2014 tegevdirektor, samuti kuulunud ühingu poolt välja antud 33-köitelise, akadeemilise, kommenteeritud väljaande „Eduard Tubin. Kogutud teosed“ toimetuskolleegiumisse), Eesti Rahvuskultuuri Fondi nõukogu, Eesti Kontserdi loomenõukogu (alates 2004) ning Eesti Pillifondi nõukogu liige (alates 2015).

Toomas Velmet on pälvinud Eesti NSV teenelise kunstniku aunimetuse (1979).

© EMIK 2021

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).