Muusikasündmuste kalender
201 suures saalis. Igor Bezrodny elulooraamatu esitlus
Esinevad:
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustafsson (tšello), Maksim Štšura (klaver), Gloria Ilves (viiul), Liidia Ilves (klaver) ja Mari Tampere-Bezrodny viiuliüliõpilaste ansambel, klaveril Elena Fomina.
Kõlab Schumanni, Chaussoni, Rahmaninovi, Bruchi ja Mendelssohni looming.
Räägivad: Ivari Ilja, Kristel Pappel ja Hele-Mai Poobus
Igor Bezrodny (1930–1997) kuulub XX sajandi maailma tippmuusikute kilda, kes oma isikupärase kunstiga on jätnud muusikaellu sügava jälje kui viiuldaja, dirigent, pedagoog ja kammermuusik. Bezrodny sündis Tbilisis kuulsate viiuldajate peres. Isa Semjon Bezrodny oli Tbilisi ooperi orkestri kontsertmeister ja õpetas konservatooriumis, hiljem jätkas pedagoogitööd professorina Moskvas. Ema Tatjana Pogozheva töötas prof Abram Jampolski assistendina Moskvas ning seejärel Soomes, kus teda peetakse austavalt uue soome viiulikoolkonna alusepanijaks.
1937. aastal alustas Bezrodny õpinguid Moskva Keskmuusikakoolis prof Abram Jampolski klassis, kelle juures oli tal õnn õppida 18 aastat kuni Moskva Konservatooriumi aspirantuuri lõpetamiseni 1955. aastal. Kohe pärast lõpetamist alustas ta samas tööd pedagoogina ning aastatel 1962–1966 läbis õpingud dirigeerimise klassis professorite Nikolai Anosovi, Boris Haikini ning Leo Ginsburgi juhendamisel. Igor Bezrodny erakordsed muusikalised anded ilmnesid juba väga varakult. 17-aastasena võitis ta esimese preemia rahvusvahelisel noorsoo ja üliõpilaste festivalil Prahas, jagades seda vanemate ja kogenenumate kolleegide Leonid Kogani ja Julian Sitkovetskiga (kõik Jampolski õpilased). Järgnesid I preemia Kubeliku nim rahvusvahelisel konkursil (1949) ja I preemia Bachi nim konkursil Leipzigis (1950). 1951. aastal, napilt 20-aastasena pälvis Bezrodny tänaseni noorimana Venemaa riikliku (tol ajal Stalini) preemia. Kontserdireisid viisid Bezrodny esimese nõukogude viiuldajana paljudesse maadesse – ta esines Californiast Hokaidoni ja Kamtšatkast Buenos Aireseni, kokku rohkem kui 60 riigis. Kriitikud eri maades ülistasid tema mängu paremaks kui Heifetzi või Oistrahhi oma. Teda on nimetatud ka vene Ysaÿe’ks. Bezrodny pälvis paljudes riikides medaleid, ordeneid ja preemiaid ning oli mitme linna aukodanik.
1967. aastal algas Bezrodny karjäär dirigendina. Ta oli Moskva Riikliku Akadeemilise Kammerorkestri peadirigent (1976–1981) ning Turu Filharmoonia peadirigent (1986–1990). Külalisdirigendina oli tal võimalus juhatada kõiki Moskva ja Leningradi orkestreid, samuti erinevaid kollektiive Eestis, Leedus, Kasahstanis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes jm. Aastatel 1967–1973 moodustasid kolm Moskva Konservatooriumi professorit – Bezrodny, Baškirov ja Homitser – Moskva Trio, mis sai väga ruttu kuulsaks üle maailma. Nende legendaarseid Tšaikovski, Šostakovitši jt heliloojate triode esitusi on õigusega nimetatud maailma parimateks.
Bezrodny oli nõutud žüriiliige paljudel rahvusvahelistel konkurssidel nagu Tšaikovski, Sibeliuse, Wieniawski, Tokio, Montreali jt konkursid. Pedagoogina alustas Bezrodny tööd Moskva Konservatooriumis 1955. aastal. 1970. aastast oli ta professor, aastatel 1979–1990 viiulikateedri juhataja ning aastatel 1990–1997 Sibeliuse Akadeemia professor Helsingis. Prof Bezrodny on üles kasvatanud rohkem kui ühe põlvkonna tuntud viiuldajaid. Tema õpilased olid ja on mängimas üle terve maailma sellistes orkestrites nagu New Yorgi Filharmoonikud, Berliini Filharmoonikud, Leipzigi Gewandhaus-orkester jt. Tuntud nimekad solistid on Dmitry Sitkovetsky, Maxim Fedotov ja Pavel Berman. Tallinnas esines Bezrodny alates 1950. aastast ning tegi solistina koostööd Roman Matsovi, Neeme Järvi jt dirigentidega, hiljem ka ise dirigendina. Alates 1980. aastast oli Bezrodny seotud Tallinna Riikliku Konservatooriumiga (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) kui konsultant-professor, riigieksamite komisjoni esimees, orkestrikontsertide dirigent, viimastel aastatel külalisprofessor. 1995. aastal valiti Igor Bezrodny EMTA audoktoriks.
Kontserdisari „102 suures saalis“ koondab enesesse maailmatasemel muusikaprogrammi, mille esitajateks on muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud – väljapaistvad eesti muusikud –, üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt. Akadeemia juubeliaastal alguse saanud sarja kontserdid toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja südames – suures saalis, mis pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi.
Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus
Vaata ka: https://emtasaalid.ee/uritused/102-suures-saalis-kunst-motted-isiksus/
Anna-Liisa Bezrodny (viiul), Jan-Erik Gustafsson (tšello), Maksim Štšura (klaver), Gloria Ilves (viiul), Liidia Ilves (klaver) ja Mari Tampere-Bezrodny viiuliüliõpilaste ansambel, klaveril Elena Fomina.
Kõlab Schumanni, Chaussoni, Rahmaninovi, Bruchi ja Mendelssohni looming.
Räägivad: Ivari Ilja, Kristel Pappel ja Hele-Mai Poobus
Igor Bezrodny (1930–1997) kuulub XX sajandi maailma tippmuusikute kilda, kes oma isikupärase kunstiga on jätnud muusikaellu sügava jälje kui viiuldaja, dirigent, pedagoog ja kammermuusik. Bezrodny sündis Tbilisis kuulsate viiuldajate peres. Isa Semjon Bezrodny oli Tbilisi ooperi orkestri kontsertmeister ja õpetas konservatooriumis, hiljem jätkas pedagoogitööd professorina Moskvas. Ema Tatjana Pogozheva töötas prof Abram Jampolski assistendina Moskvas ning seejärel Soomes, kus teda peetakse austavalt uue soome viiulikoolkonna alusepanijaks.
1937. aastal alustas Bezrodny õpinguid Moskva Keskmuusikakoolis prof Abram Jampolski klassis, kelle juures oli tal õnn õppida 18 aastat kuni Moskva Konservatooriumi aspirantuuri lõpetamiseni 1955. aastal. Kohe pärast lõpetamist alustas ta samas tööd pedagoogina ning aastatel 1962–1966 läbis õpingud dirigeerimise klassis professorite Nikolai Anosovi, Boris Haikini ning Leo Ginsburgi juhendamisel. Igor Bezrodny erakordsed muusikalised anded ilmnesid juba väga varakult. 17-aastasena võitis ta esimese preemia rahvusvahelisel noorsoo ja üliõpilaste festivalil Prahas, jagades seda vanemate ja kogenenumate kolleegide Leonid Kogani ja Julian Sitkovetskiga (kõik Jampolski õpilased). Järgnesid I preemia Kubeliku nim rahvusvahelisel konkursil (1949) ja I preemia Bachi nim konkursil Leipzigis (1950). 1951. aastal, napilt 20-aastasena pälvis Bezrodny tänaseni noorimana Venemaa riikliku (tol ajal Stalini) preemia. Kontserdireisid viisid Bezrodny esimese nõukogude viiuldajana paljudesse maadesse – ta esines Californiast Hokaidoni ja Kamtšatkast Buenos Aireseni, kokku rohkem kui 60 riigis. Kriitikud eri maades ülistasid tema mängu paremaks kui Heifetzi või Oistrahhi oma. Teda on nimetatud ka vene Ysaÿe’ks. Bezrodny pälvis paljudes riikides medaleid, ordeneid ja preemiaid ning oli mitme linna aukodanik.
1967. aastal algas Bezrodny karjäär dirigendina. Ta oli Moskva Riikliku Akadeemilise Kammerorkestri peadirigent (1976–1981) ning Turu Filharmoonia peadirigent (1986–1990). Külalisdirigendina oli tal võimalus juhatada kõiki Moskva ja Leningradi orkestreid, samuti erinevaid kollektiive Eestis, Leedus, Kasahstanis, USAs, Prantsusmaal, Saksamaal, Soomes jm. Aastatel 1967–1973 moodustasid kolm Moskva Konservatooriumi professorit – Bezrodny, Baškirov ja Homitser – Moskva Trio, mis sai väga ruttu kuulsaks üle maailma. Nende legendaarseid Tšaikovski, Šostakovitši jt heliloojate triode esitusi on õigusega nimetatud maailma parimateks.
Bezrodny oli nõutud žüriiliige paljudel rahvusvahelistel konkurssidel nagu Tšaikovski, Sibeliuse, Wieniawski, Tokio, Montreali jt konkursid. Pedagoogina alustas Bezrodny tööd Moskva Konservatooriumis 1955. aastal. 1970. aastast oli ta professor, aastatel 1979–1990 viiulikateedri juhataja ning aastatel 1990–1997 Sibeliuse Akadeemia professor Helsingis. Prof Bezrodny on üles kasvatanud rohkem kui ühe põlvkonna tuntud viiuldajaid. Tema õpilased olid ja on mängimas üle terve maailma sellistes orkestrites nagu New Yorgi Filharmoonikud, Berliini Filharmoonikud, Leipzigi Gewandhaus-orkester jt. Tuntud nimekad solistid on Dmitry Sitkovetsky, Maxim Fedotov ja Pavel Berman. Tallinnas esines Bezrodny alates 1950. aastast ning tegi solistina koostööd Roman Matsovi, Neeme Järvi jt dirigentidega, hiljem ka ise dirigendina. Alates 1980. aastast oli Bezrodny seotud Tallinna Riikliku Konservatooriumiga (praegu Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) kui konsultant-professor, riigieksamite komisjoni esimees, orkestrikontsertide dirigent, viimastel aastatel külalisprofessor. 1995. aastal valiti Igor Bezrodny EMTA audoktoriks.
Kontserdisari „102 suures saalis“ koondab enesesse maailmatasemel muusikaprogrammi, mille esitajateks on muusika- ja teatriakadeemia (EMTA) õppejõud – väljapaistvad eesti muusikud –, üliõpilaste paremik ning mainekad külalisinterpreedid partnerülikoolidest ja mujalt. Akadeemia juubeliaastal alguse saanud sarja kontserdid toimuvad EMTA kontserdi- ja teatrimaja südames – suures saalis, mis pakub Eesti parimat akustikat ja kaasaegseimaid tehnoloogilisi võimalusi.
Sündmuse korraldaja: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kontserdi- ja etenduskeskus
Vaata ka: https://emtasaalid.ee/uritused/102-suures-saalis-kunst-motted-isiksus/
Tagasi