Johannes Jürisson
5.06.1922, Nõmmitsa küla, Taevere vald – 30.12.2005, HaapsaluEesti Heliloojate Liidu liige (alates 1965)
Eesti Muusikateaduse Seltsi liige (alates 1992)
Muusikateadlane ja pedagoog Johannes Jürisson astus 1945. aastal õppima muusikateooriat Tartu Muusikakooli, mille lõpetas 1951. aastal. Õpingud jätkusid aastatel 1951–1958 muusikateaduse erialal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis muusikateaduse erialal. Jürissoni diplomitöö „Mart Saar ja tema soololaulud“ (juhendaja Karl Leichter) oli eesti muusikaloos esimene ühte žanrit kokku võttev uurimus.
Lääne ja eesti muusika ajaloo õppejõuna töötas ta Tallinna Muusikakoolis (1953–1965), Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1965–1989, dotsent alates 1987) ja Viljandi Kultuurikolledžis. Aastatel 1960–1980 tegtuses ta lektorina ka Tallinna Kultuuriülikoolis. Tema õpilaste hulka kuuluvad Tiia Järg, Maris Kirme-Männik, Maret Tomson, Inna Kivi jt. Jürissonile oli iseloomulik näha kultuurinähtust arenguprotsessis. Oma loengutel pööras ta tähelepanu ka ajastu tähtteostele eelnenud, tihti vähemtuntud heliloojate loomingule, mis tolleaegses sovetlikus ajalookäsitluses polnud sugugi enesestmõistetav. Nõukogude perioodile omase ideoloogia ja tsensuuri tingimustes õpetas Jürisson oma õpilasi austama ja armastama oma kultuuri.
Muusikaajaloolasena uuris Johannes Jürisson peamiselt Eesti muusikat, sh Mart Saart, Kappide suguvõsa, Karl Leichterit, Cyrillus Kreeki ja Heino Ellerit ning Euroopa klassikalist muusikat. Ta avaldas mitu raamatut sarjas „Kultuuriülikool“, mis olid pikka aega peaaegu ainsad eestikeelsed Lääne-Euroopa muusikat käsitlevad väljaanded. Tema sulest on ilmunud õppekirjandust muusikakoolidele ning umbes sadakond artiklit.
Johannes Jürsissoni koostatud noodiväljanne „Mart Saare soololaulud” (1972), mis sisaldas lisaks 20 laulule helilooja varasest loomeperioodist ka põhjalikku järelsõna, oli eesti muusika klassika väljaannete seas esimene sellist tüüpi kogumik. Samuti leidub ulatuslik ajalooline ülevaade eesti muusikalisest kirjasõnast Karl Leichteri juubeliks koostatud raamatu „Valik artikleid” (1982) eessõnas. Mahlaka enesväljendusega Jürisson esines ka televisoonis ja raadiosaadetes. Ta on kirjutanud kaks näidendit, millest üks räägib heliloojatest Artur Kapist ja Villem Kapist, ning teine kannab pealkirja „Tüdruk helesinises kleidis”. Viimane on ilmunud ka trükis ning tükk jõudis Viljandi kultuuriakadeemia üliõpilaste lavastuses publiku ette 2004. aastal. Muusika kõrval olid Jürissonile südamelähedased ka matkad looduses.
Johannes Jürisson on pälvinud Eesti NSV muusika-aastapreemia (1983), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia muusikavalgustusliku tegevuse eest (2003) ja Valgetähe IV klassi teenetemärgi (2004).
© EMIK 2022
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).