Jüri Alperten

16.06.1957, Tallinn - 26.08.2020, Tallinn
Eesti Teatriliidu liige alates 1987. aastast

Jüri Alperten oli hinnatud dirigent nii teatrialaval kui ka sümfooniaorkestri ees. Oma debüüdi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrti ees tegi ta 1979. aastal ning Rahvusooperis Estonia 1982. aastal Giuseppe Verdi ooperi „Attila“ esmaesitusega Nõukogude Liidus.

Jüri Alperten lõpetas klaveri eriala Bruno Luki juhendamisel Tallinna Muusikakeskkoolis (1975) ning Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1979), õppides viimases ka dirigeerimist Roman Matsovi klassis. 1985. aastal jõudsid õpingud lõpuni ooperi- ja orkestridirigeerimise erialal Leningradi konservatooriumis Ilja Mussini juures. Ta on saavutanud III koha dirigentide võistlusel Novosibirskis (1988).

Aastast 1985 kuni oma surmani tegutses Jüri Alperten Rahvusooper Estonia sümfooniaorkestri dirigendina, neist aastatel 2002–2004 ka orkestri peadirigendina. Tema repertuaari kuulub üle 50 lavateose, sh nii ooperid, balletid kui ka operetid ja muusikalid. Ooperitest on tema käe all lavale jõudnud Giuseppe Verdi oopereid, Mozarti ooperid, Mussorgski „Boriss Godunov“, Pjotr Tšaikovski „Padaemand“, Richard Wagneri „Lendav Hollandlane“, Richard Straussi „Salome“, Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“, Manuel de Falla „Lühike elu“ jpt, ballettidest Béla Bartóki „Võlumandariin“, Sergei Prokofjevi „Tuhkatriinu“, Maurice Raveli „Daphnis ja Chloé“, Georges Bizet' ja Rodion Štšedrini „Carmen-süit“, Pjotr Tšaikovski „Uinuv kaunitar“ ja „Pähklipureja“, Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia“, Rodion Štšedrini „Anna Karenina“, Tiit Härmi „Kameeliadaam“, Tauno Aintsi „Katariina I“, Ronald Hyndi „Rosalinde“, Adolphe Adami „Giselle“ jt, operettidest ja muusikalidest Imre Kálmáni „Krahvinna Mariza“, Johann Straussi „Nahkhiir“, Mitch Leigh’ „Mees La Manchast“, Jerry Bocki „Viiuldaja katusel“ jpt. Alperten on juhatanud RO Estonia külalisetendusi Läti Rahvusooperis, Moskva Suures Treatris, Soome linnades ja Malmös. Külalisdirigendina on Jüri Alperten dirigeerinud etendusi Läti Rahvusooperis, Värmlandi muusikateatris (Rootsi), Göteborgi Ooperiteatris jm.

Ooperidirigendi karjääri kõrval oli Alperten ka hinnatud sümfooniaorkestri dirigent. Pisut üle kahekümne aasta (1998–2019) seisis ta peadirigendina Pärnu Linnaorkestri ees, vormides orkestrist aastate jooksul tippkollektiivi. Samuti oli ta aastatel 1994–2000 ka Eesti Muusikaakdeemia Sümfooniaorkestri peadirigent. Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ja Tallinna Kammerorkestri kõrval juhatas ta ka mitmeid välisorkestreid nagu tolleagsed NSVL orkestrid (Minski, Moldova, Novosibirski filharmooniaorkestrid), Leningradi Filharmoonikud, NSVL-i Kultuuriministeeriumi sümfooniaorkester, Szombathely filharmoonikud (Ungari), Ungari Raadio Sümfooniaorkester, mitmeid Soome orkestrid (Pori, Vaasa, Joensuu, Oulu, Tampere, Mikkeli orkestrid), Plzeňi Raadio sümfooniaorkester, Läti Rahvuslik Sümfooniaorkester jpt. Samuti on ta seisnud dirigendipuldis XXIII ja XXIV üldlaulupidudel, Saaremaa Ooperipäevadel, Birgitta Festivalil jm. Lisaks on ta kontsertidel üles astunud nii dirigendi kui ka klaverisolistina (nt Beethoveni „Kolmikkontserdis“ viiulile, tšellole ja klaverile koos Pärnu Linnaorkestriga ja Mozarti Kontserdis kahele klaverile Es-duur koos Tallinna Kammerorkestriga).

Jüri Alperteni mahukasse repertuaari kuulub suuremas osas klassikaline muusika, sh kõik Ludwig van Beethoveni ja Johannes Brahmsi sümfooniad, enamik Richard Straussi orkestriteoseid vokaalsümfoonilised suurvormid jpm.

Ligi 30 aastat (1993–2020, aastast 1995 dotsent) jõudis Jüri Alperten õpetada orkestridirigeerimist ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Tema õpilaste hulka kuuluvad Jüri-Ruut Kangur, Lauri Sirp, Risto Joost, Toomas Vavilov, Priit Aimla, Lehari Kaustel, Ingrid Roose, Veronika Portsmuth, Mikk Üleoja, Loit Lepalaan, Bert Langeler, Valle-Rasmus Roots jpt.

Jüri Alperten on pälvinud Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1997, 2002), Eesti Teatriliidu aastaauhinna muusikalavastuse kategoorias (2001), Harjumaa Teatripreemia (2012), Pärnu Linnavalitsuse aukirja tulemusliku töö eest Pärnu Linnaorkestri peadirigendina ning panuse eest Pärnu linna ja kogu Eesti muusikaellu alates 1994. aastast (2014), Pärnu linna Johann Voldemar Jannseni nimelise auhinna (2014) ning Eesti Muusikanõukogu interpretatsioonipreemia (2014) ning postuumselt Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali tänupreemia pikaajalise ja silmapaistva panuse eest Eesti muusikaellu (2020).

© EMIK 2014
(täiendatud augustis 2020)

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).