Juhan Aavik

29.01.1884 Holstre vald, Paistu kihelkond – 26.11.1982 Stockholm
Eesti Heliloojate Liidu asutajaid

Dirigendi, helilooja, pedagoogi ning mitmekülgse kultuuritegelase Juhan Aaviku peamiselt rahvaviisidele tuginev helilooming on žanriliselt mitmekesine – see hõlmab 175 oopust ning ulatub ooperist ja sümfoonilisest muusikast lastelauludeni. Domineerib siiski koori- ja kammermuusika. Erilise tähenduse on saanud väliseestlaste laulupidudel ning hiljem taasiseseisvunud Eestis üldlaulupidudel kõlanud segakoorilaul "Hoia, Jumal, Eestit!" (1933). Samuti kuulub Eesti soololauluklassika enim esitatud laulude hulka "Kojuigatsus". Üldtuntud on ka mitmed laste- ja segakoorilaulud. Viimased teosed valmisid aastatel 1964–1966.

Juhan Aavik lõpetas Peterburi konservatooriumi 1907. aastal trompeti (Vassili Wurmi klassis) ja 1911. aastal teooria- ja kompositsioonierialal (õppejõud Anatoli Ljadov, Nikolai Solovjov, Jāzeps Vītols ja Aleksandr Glazunov). Aastatel 1911–1925 elas Aavik Tartus, kus tegutses "Vanemuise" teatri muusikajuhi (1911–1915) ja dirigendina, ühtlasi oli ta üks Tartu Kõrgema Muusikakooli asutajatest ja hiljem selle direktor (1919–1925). Aastal 1925 siirdus Juhan Aavik Tallinna, kus temast sai muusikaelu juhtfiguure: aastani 1933 töötas ta "Estonia" teatri muusikajuhi ja dirigendina, olles lisaks sellele eestvedaja peaaegu kõigis suuremates eesti muusika ettevõtmistes. Ta oli mitmete ühingute ja seltside esimees, abiesimees või juhatuse liige: Tallinna Konservatooriumi direktor (1933–1940 ja 1941–1944), Eesti Lauljate Liidu esimees (aastase vaheajaga 1929–1940), Eesti Heliloojate Liidu eelkäija Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi asutajaid (1924), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali esimees (1934–1940), IX–XI üldlaulupidude ja maakondlike laulupäevade üldjuht; aastatel 1924–1940 oli Aavik "Muusikalehe" toimetaja ja kaasautor; ta on kirjutanud umbes 200 artiklit, avaldas mälestusteraamatu "Muusika radadelt I" (Toronto,1959) ning neljaosalise "Eesti muusika ajaloo" (I-II, Stockholm, 1965, III-IV, 1969).

 

Pedagoogilist tööd alustas Juhan Aavik juba 1919. aastal Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning jätkas seda 1925–1944 Tallinna Konservatooriumi õppejõuna (aastast 1928 professor), tema õpilasteks olid teiste hulgas Tuudur Vettik ja Gustav Ernesaks.

Nagu mitmed teised Eesti kultuuritegelased, põgenes Juhan Aavik 1944. aastal Rootsi. Tema ulatuslik loominguline tegevus jätkus ka paguluses. Hoolitsedes väliseestlaste kultuurielu eest, moodustas Aavik omanimelise segakoori, millega tutvustas eesti kooriloomingut ning juhatas eestlaste laulupidusid Rootsis, Ameerika Ühendriikides ja Kanadas.

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).