Johannes Hiob

17.05.1907 Lokuta küla, Särevere vald – 7.08.1942 Vorkuta sunnitöölaager

Helilooja, organist ja koorijuht Johannes Hiob lõpetas 1927. aastal Paide ühisgümnaasiumi ning 1934. aastal Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal Artur Kapi klassis ja orelierialal August Topmani juures.

1933–1936 töötas Hiob organisti ja koorijuhina Tallinnas Nõmme Rahu kirikus. Aastast 1936 asus Hiob EELK Kirikumuusika Sekretariaadi teadusliku sekretäri ametisse, millega kaasnesid toomkiriku peaorganisti ja koorijuhi kohustused. Seal asutas ta 1935. aastal koos August Topmaniga esindusmeeskoori, millest kujunes sama aasta lõpuks segakoor „Cantate Domino“. 1937. aastal lõi toomkiriku kammerkoori, kellega astus üles igakuiste kontsertidega Riigi Ringhäälingus (1937–1938).

Ta korraldas vaimulikke laulupäevi, kirikukoorijuhtide ja köstrite-organistide täienduskoolitusi, tema ettevõtmisel ilmus koorimuusika vihikute sari „Kirikoor“ (1924–1925 ja aastast 1931). Avaldas ajakirjanduses mõtteid Eesti kirikumuusika kohta, püüdes rahvale selgitada luterliku kirikumuusika olemust ja perspektiive. Esines ka 1936. aastal Helsingis II Põhjamaade kirikumuusikakongressil teemal „Eesti kirikumuusika areng iseseisvuse ajal“ (ilmus ajalehes „Eesti Kirik“ 14.05.1936). Seisis kirglikult Rudolf Tobiase loomingu esitamise eest. 1940. aastal, pärast Kirikumuusika Sekretariaadi likvideerimist, läks Hiob tööle Haapsallu muusikaõpetajaks. 1941. aastal mobiliseeriti Hiob Punaarmeesse, kus ta vangistati ja suunati Vorkuta sunnitöölaagrisse.

Johannes Hiobi loomingu põhiosa moodustavad vaimulikud teosed, millest silmapaistvamad on vokaalsümfoonilised suurvormid (kantaadid „Jesaja kuulutamine“, „Lunastav kannatus“, „Jõulukantaat“ ja oratoorium „Suitsev Siinai“). Ta on loonud ka sümfoonilist ja kammermuusikat ning koorilaule. Hiobi heliloomingu väljenduslaad on jõuline, dramaatiliselt pingeline ja kontrastirohke. Vokaalsümfoonilisi teoseid iseloomustab monumentaalne kõla, eeskujuks Rudolf Tobiase muusika.

Üldlaulupidudel on kõlanud ühendkooride esituses „Ärka üles“ (1994) ja „Largo religioso“ puhkpilliorkestrite esituses (1938).

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).