Music News

Valter Ojakäär 100

10. märtsil möödub 100 aastat helilooja, saksofonisti ja muusikapublitsisti Valter Ojakääru sünnist. Tema sünniaastapäevale on pühendatud mitmeid sündmusi.


Eesti Rahvusraamatukogus
esitletakse 10. märtsil Valter Ojakääru digitaalset bibliograafiat. Bibliograafia sisaldab andmeid Valter Ojakääru publitsistika ning heliloomingu kohta, omaette on esitatud loend Ojakääru loomingut sisaldavatest helikandajest ja nootidest. Bibliograafia lõpus on heliteoste pealkirjade register. Bibliograafia eessõnad on kirjutanud pianist, džässiajaloo uurija ja õppejõud Tiit Lauk ning kirjanik Leelo Tungal. Andmed on kõigile huvilistele vabalt kättesaadavad digitaalarhiivis DIGAR. Esitluse avasõnad ütleb kell 16 Eesti Rahvusraamatukogu humanitaaria ja kunstide raamatukogu juhataja Katre Riisalu, sellele järgneb kontsert Valter Ojakääru loomingust, RaRa laval on Jana Kütt ja Robert Rebane.
 
 

10. märtsil kell 19 toimub ERRi Uudistemaja raadio 1. stuudios kontsert „Valter Ojakäär 100“. Tallinna politseiorkestri ning solistide Liisi Koiksoni ja Silver Laasi esituses saab kuulda helilooja tuntumaid muusikapalasid, mille on välja valinud dirigendid Riivo Jõgi ja Siim Aimla. Kontserdil teeb kaasa ka Rahvusooper Estonia Poistekoori Meeskvintett. Esitusele tuleb valik Valter Ojakääru armastatumatest paladest nagu „Sõit pilvelaeval“, „Olematu laul“, „Rannakolhoosis“, „Enne tarvitamist loksutada“, „Pea korras tuletõrjevahendeid“, „Tihemetsa Tiina“ jpt. Kontserdi kannab üle Klassikaraadio.
 

Klassikaraadios on tähtpäevanädalal eetris mitmed saated ja kontserdiülekanded.

Valter Ojakääru meenutab ka 12. märtsi teemaõhtu ETV2-s. Ekraanil on saated „Tähelaev“ (ETV 2008), „Raadiolainetel kroolides ja surfates. Esimene sajand“ (ETV 2021), „Estraadisangarid: Valter Ojakäär“ (2017) ja seriaali „Tuulepealne maa. Ei ole sõda noortele meestele“ 13. osa (2013).

Festivalil Jazzkaar teevad kummarduse maestrole lauljad Marianne Leibur, Anett Tamm ja Ewert Sundja ning ansambel Marti Tärni juhtimisel, kes on loonud tuntud lugudele värsked seaded. Kontserdid toimuvad 22. aprillil kell 17 Viljandi Baptistikirikus, 23. aprillil kell 17 Haapsalu kultuurikeskuses, 24. aprillil kell 18 Tallinnas Vabal Laval ning 30. aprillil kell 18 Pärnus Endla teatris.


Valter Ojakääru tegevus džässmuusika propageerijana kestis üle poole sajandi – oma laia muusikalise silmaringiga haris ta publikut nii tööga raadios ja televisioonis kui ka loendamatute artiklitega ajakirjanduses. Hindamatu on tema panus eesti levimuusika teoreetilisse uurimisse. Valter Ojakäär tõi eesti keelde mõisted „levimuusika“ ja „süvamuusika“.

10. märtsil 1923 Pärnus sündinud Valter Ojakäär õppis klarnetit Pärnu Muusikakoolis (1940–1941) ja Tallinna Konservatooriumis (Bernhard Luki klass, 1942–1943) ning samas kompositsiooni Mart Saare ja Heino Elleri juures, mille lõpetas 1956. aastal.
Ta on töötas pikka aega Eesti Televisiooni ja Raadio estraadiorkestri saksofonirühma kontsertmeistrina (1945–1970), mängis klarnetit ja saksofoni ka teistes kollektiivides (Endla teatri orkester, John Pori restoraniorkester, džässorkester Kuldne 7, ansambel Rütmikud). Ta on õpetas levimuusika ajalugu ja orkestratsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Aastatel 1982–1992 juhatas ta bigbändi Kalev.
Heliloojana on Valter Ojakäär loonud teoseid sümfoonilisest muusikast filmi- ja lavamuusikani. Suurima tuntuse on saanud levilaulud, mida kokku on üle 100.

Valter Ojakäär tegeles aastakümneid levi- ja džässmuusika tutvustamisega menukate saatesarjade kaudu raadios, sh „Helisev kroonika“, „Džässmuusika sõpradele“, „Õige valik“, ja televisioonis – „Muinaslood muusikas“, „Džässmuusika arenguloost“ ning raamatutega Eesti levimuusika ajaloost – „Vaibunud viiside kaja“ (2000), „Omad viisid võõras väes: 1940–1945“ (2003), „Sirp ja saksofon“ (2008), „Oma laulu leidsime üles“ (2010).

Valter Ojakääru on autasustatud ENSV rahvakunstniku nimetusega (1989), ta on pälvinud ELKNÜ kirjandus- ja kunstipreemia (1968), Eesti NSV muusika-aastapreemia (1982, 1984), Eesti Raadio Aasta Muusiku tiitli (1993), Eesti Rahvuskultuuri Fondi tänuauhinna (1997), Valgetähe III klassi teenetemärgi (2001), Avatud Eesti Fondi tänupreemia (2001), Eesti Raadio Kuldmikrofoni ja Rahvusringhäälingu Aasta Muusiku tiitli (2002), Eesti Muusikanõukogu aastapreemia (2003), Raimond Valgre pärandi auhinna (2005) ja Eesti Vabariigi elutööpreemia (2008).

Tagasi