Ühel määrdunud maal elab kummaline segu rahvast, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aasta läbi üks lõputu november. Trööstitu keskkond on seda rahvast küll morjendanud, aga ometi suudab ta uskuda, loota ja parematel päevadel isegi armastada. Loo keskmes on Rehepapp Sander, kes vaatab oma rahva kasuahnust ja suuremaid ning väiksemaid unistusi pealt, püüdes neid suunata inimlikematesse sfääridesse. Aga aeg on sant ja keskkond kõle. Nõnda ei saa just öelda, et see oleks Sandrile kerge töö. Kireva tegelaskonna hulgas leidub nii neid, kellele saame inimestena kaasa tunda, kuid ka neid, keda tahaks vihata. Arhailisele taustale vaatamata on tegelaste mured, soovid ja ootused ka tänapäeval mõistetavad. Lõpuks oleme kõik vaid inimesed. Kivirähk on loonud suurepärase ja vaimuka üldistuse, milles ei puudu ei huumor ega ka ühiskonnakriitika. Ooperilavastuses on püütud seda kõike vaid võimendada.

Helilooja Tauno Aints: “Kivirähki kirjanduslik maailm on mind alati vaimustanud just oma karakterite, ootamatuste ja kujundite poolest. Ka muusikalises maailmas pean just neid nimetajaid väga olulisteks. Loomulikult seisnes probleem valikutes – mida välja jätta ja kuidas moodustada uus tervik? Koostöös Urmas Lennuki ja Marko Matverega kujunesid jõujooned, millele tuginedes valmis libreto. Lisaks inspireeris mind lavastuse kunstnik Iir Hermeliin oma selge visuaalse kontseptsiooniga. Kogu ooperi kirjutamise perioodil toetas ja kõige paremas mõttes juhendas mind „Rehepapi“ muusikajuht ja dirigent maestro Paul Mägi.“

Tagasi