EMIK

Mart Niineste. "Rein Rannap: vajan helitöö kirjutamiseks tellimust". – Melu.ee, 29.04.2009

 

Rein Rannap: vajan helitöö kirjutamiseks tellimust

Mart Niineste

Homme Kumus esiettekandele tuleva uue klaveripala nimi on Rein Rannapil tarvis veel välja mõelda. Homme Kumus esiettekandele tuleva uue klaveripala nimi on Rein Rannapil tarvis veel välja mõelda. Volbriõhtusel kontserdil Kumu auditooriumis mängib autor muu hulgas oma klaverikontserti kammerorkestrile ja Tartu muusikapäevadel kantakse 1. mail ette kantaat „Taevas ja maa”.

„Muusika kirjutamiseks peab mul olema tellimus, ilma tellimuseta ma ei suuda,” ütles Rannap oma heliloojatöö kohta. „See tellimus ei pea sisaldama raha. Küll tahan teada kohta ja aega, kus muusika ette kantakse. Aeg võib nihkuda ja ka koht võib teiseneda, kuid mulle on sellised konkreetsed tingimused vajalikud, nii suudan enda jaoks luua olukorra, mis käivitab kujutluspildi,” rääkis Rannap.

Tegelikult on Rannapil töös veel kolmaski tellitud teos. „Minult telliti muusika Otepää lipupäevaks. Tegu on hästi ette kujutatava olukorraga. Üritus toimub värskes õhus. Peetakse kõ­ne­sid, esinevad koorid. Siis hakkab mängima muusika. Mul tekkis kohe ettekujutus, milline muusika võiks see olla. Hakkasin otsima laulusõnu. Tegin mitu kuud muusikaga tööd, aga ikkagi sobivaid sõnu ei leidnud, kuni sattus ette Indrek Hirve luuletus. See on suurepärane materjal, loodan, et valmistab üllatuse. Ma ei taha sellest rohkem rääkida.”

Rannapi sõnul aitab uue muusika loomisele kaasa tema interpreedikarjäär. „Tallinna filharmoonia kutsus esitama kava ja mina küsisin, äkki kirjutaks ühe uue loo sinna kavva. Ote­pääle kutsuti esinema ja mina pakkusin kohe kirjutada uue loo. Kosmikud tahtsid Tartu muusikapäevadel esitada minu „Ilusat maad”, mis ei täida õhtut ära, ja mina pakkusingi kohe, et võin kirjutada uue kantaadi.”

Paar päeva enne kahte esiettekannet käib kiire töö, kus viimast lihvi saavad ka uued teosed. „„Ilusa maaga” käivad proovid ja seal tuleb palju ümber teha. See on suur teos, kus on bänd, solistid, nais- ja meeskoor.”

Mälestus seinakellast

Kohtusime Rannapiga Tallinna filharmoonias Toompuiesteel, kus kohe-kohe läheb lahti proov klaverikontserdiga. Filharmoonia rahvas pärib, kas vahepeal on uuele teosele ka pealkiri tekkinud, mispeale helilooja lubab asjaga tegeleda. „Alguses olid minu jaoks selle teose loomisel märk­sõnadeks toccata ja perpetuum mobile. Selline rütmiliselt kordumine. Päriselt nii ei läinud. 15 minutit „taka-taka” järjest on üksluine, sinna tuli hingamisruumi ja pause vahele. Siis tekkis mul vajadus löökpillide järele, võiks olla triangliheli. Proovisin teha klaveriga kõrgetel nootidel – tuli huvitavalt välja. Siis otsustasin imiteerida madalatega gongi – tuli nagu kellapomm. Sellest tuli korduv kujund. Veel on selles teoses orkestri tiksumise imiteerimine ja kaheksa pommikella lõpus. Vahepeal mõtlesin, et teose nimi võib olla „Seinakell” või „Kell kaheksa”, aga selle üle peab veel mõtlema. Minu jaoks on selles muusikas intiimne minevikumälestus, mu vanaema juures oli seinakell, mida mäletan. Muusika võiks ühendada minevikku ja tänapäeva, ühendada moodsat tunnetust mälestustega.”

Neljateistkümne muusikuga kammerorkestrile loodud teost pianist täismõõdus klaverikontserdiks siiski ei pea. „Sellist võitluslikkust nagu klaveril suure orkestriga klaverikontserdis kammerorkestriga teha ei saa.”

Tartus esiettekandele tulev kantaat „Taevas ja maa” lähtub nii nagu kantaat „Ilus maa” Hando Runneli luulest. „Uusi laulu­sõ­nu Runnel mulle ei kirjutanud. Võt­sin ette ta luulekogud ja hakkasin improviseerima. Ühtlasi panin paberilipikud vahele sinna, kus oli luuletus, mis näis sobivat. Ühekorraga märkasin, et paberi­lipikud on kõrvuti. Nad olid kohas, kus oli luuletsükkel „Taevas ja maa”. Seal on 24 luuletust, mina kasutasin neist 17. Palusin Runnelil teha refrään, mis kõike ühendaks. Tema pakkus mulle välja neljarealise salmi ühest varem kirjutatud luuletusest.”

Peagi valmib CD

Praegu on teada, et „Taevas ja maa” kantakse ette suure ja uhke koosseisuga Tartu kontserdimajas, kuhu kõik soovijad arvatavasti ei pääse. „Oleme mõelnud, et seda võiks sama koosseisuga veel ette kanda juuli keskel, aga see on veel lahtine. Suur koosseis, helivõimendus – kogu üritus on kallis. Ei tea veel, kuidas suviste kontsertide tulusid ja kulusid kokku viia, üleliigset miljonit tagataskus ka ei juhtu olema. Ainuüksi tõusnud käibemaks valmistab suurt muret.”

Töö uue muusikaga on hõi­vanud Rein Rannapi aja, kes enda sõnul ei tea, mis asi on puhkepäev. Pingsas töös on jäänud veidi segaseks ka tulevikuplaanid. „Ma ei ole teinud selleks suveks plaane, kas lähen klaveriga tuurile. Peaks minema. Minu viimane kava, kus olid mu klaveriklassikast pärit lemmiklood, võeti väga soojalt vastu. Olen mõelnud selle kavaga sõita möö­da Eestimaa kirikuid.”

Kava nimi sai „Klaverikuld” ja seda mängiti jaanuarikuus neli korda. Rannapi sõnul valmis tal ka eelnimetatud kava salvestus ja peagi valmib plaat, mida tuuri ajal müüa saaks.

Küsimus, miks tema viimase mohikaanlasena plaanipärast kontserttegevust peab, võtab pianisti tõsiseks. „Andekaid muusikuid on Eestis palju. Küm­me aastat tagasi asutasime interpreetide liidu, mis on kutsutud seisma rahvusliku kontserttegevuse eest. Riik eraldab kontserttegevuseks raha ja võiks ju olla mingi poliitika, kui palju läheb oma ja kui palju välismaistele interpreetidele. Praegu see poliitika puudub.

Mis minusse puutub, siis kehtib kõnekäänd „Häda ajab härja kaevu”. Kui ma Ameerikast tagasi tulin, olin aastaid tööta. Isegi mu laulud ei kõlanud raadios, sest Nõukogude aja lõpus olin keelatud helilooja. Kui olin kaks aastat nälginud, tuli hakata tegutsema.”

Tagasi