Muusikauudised

In memoriam Veljo Tormis (7.08.1930–21.01.2017)

Meie hulgast on lahkunud armastatud helilooja Veljo Tormis. Tormise panus Eesti koorimuusika traditsiooni ja maailma koorimuusikasse on hindamatu. Alustanud neoklassitsistlikus stiilis – eredaks näiteks Avamäng nr. 2, mis oli esimene Eesti helilooja teos festivali „Varssavi sügis” kavas 1961. aastal – viis ta järgnevatel aastakümnetel eesti rahvamuusikast lähtuva stiilisuuna uuele tasemele, kasutades ka modernistlikke väljendusvahendeid. Lisaks eesti rahvalaulule on ta oma töödes kasutanud ka sugulasrahvaste ja kaugemate rahvaste folkloori. Tema kooriteostes kõlavad ingerlaste ja setude, eestlaste ja lätlaste, liivlaste ja soomlaste, venelaste, bulgaarlaste ja teiste rahvaste viisid. Eesti regilaulust ammutatud isikupärane stiil on Tormisele toonud maailmanime. Tema arvuka loomingu hulgast paistavad silma kaks mahukat tsüklit: eri maakondade viisidel põhinev ja rahvakalendri tähtpäevadega seotud segakooritsükkel „Eesti kalendrilaulud“ (1967) ja „Unustatud rahvad” (1970–1989), mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor.
  Veljo Tormis
  Foto: Tõnu Tormis

 

Eesti muusika ühes tippteoses, 1980. aastal loodud kantaat-balletis „Eesti ballaadid” (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks.

Veljo Tormis alustas muusikaõpinguid August Topmani oreliõpilasena Tallinna Riiklikus Konservatooriumis (1943–1944) ning jätkas Salme Krulli juhendamisel Tallinna Muusikakoolis, mille lõpetas 1947. aastal. Aastail 1949–1950 õppis Tormis Tallinna Muusikakoolis koorijuhtimist, aastail 1950–1951 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Villem Kapi kompositsiooniklassis. Heliloojadiplomi omandas Tormis Moskva konservatooriumis Vissarion Šebalini õpilasena aastatel 1951–1956.
Tormis on töötanud Tallinna Muusikakoolis teoreetiliste ainete ja kompositsiooniõpetajana (1956–1960), aastail 1956–1969 oli ta ENSV Heliloojate Liidu konsultant ning 1974–1989 esimehe asetäitja. Alates aastast 1969 oli Tormis vabakutseline helilooja.

Veljo Tormise ärasaatmine toimub helilooja soovil kitsas pereringis.

Tagasi