Muusikauudised

Mihkel Lüdig 130


Mihkel Lüdig

9. mail möödub 130 aastat helilooja, organist ja koorijuht, 20. sajandi alguse Eesti muusikaelu väsimatu organiseerija, Mihkel Lüdigi sünnist. Tema nimega seondub eeskätt Friedrich Kuhlbarsi tekstile loodud koorilaul „Koit”, mis on üldlaulupidude traditsiooniline avalaul aastast 1969.

Lüdig alustas oreliõpinguid Pärnus, ta on õppinud Moskva konservatooriumis (õpetaja Ludvigs Bētiņš) ja Peterburi konservatooriumis (õpetajad Louis Homilius, Nikolai Rimski-Korsakov, Nikolai Solovjov, Aleksandr Glazunov, Franz von Czerny).

Pärast Peterburi konservatooriumi lõpetamist juhatas ta seal eesti seltside koore, tegutses Jaani kiriku organistina, pidas loenguid ja avaldas muusikaarvustusi, oli mitmete eesti muusikaürituste initsiaatoriks (sh esimene eesti muusikast koosnev sümfooniakontsert), töötas krahv Aleksandr Šeremetjevi sümfooniaorkestris organisti ja pianistina ning klaverivabriku Offenbacher eksperdina. Samal ajal oli Lüdig aktiivselt kaasatud ka Eesti muusikaellu, kus ta oli mitmete muusikaürituste algataja ja juht.

Abikaasa Mathilde Lüdig-Sinkeli (sopran) klaverisaatjana korraldas Lüdig kontserdireise Saksamaale ja Prantsusmaale. I maailmasõja ajal tegutses sõjaväekooride ja puhkpilliorkestrite juhina.

Tallinna elama asudes töötas Lüdig Tallinna Kaarli kiriku organistina, lauluõpetajana mitmetes koolides, osales Tallinna Kõrgema Muusikakooli rajamisel ning oli selle esimene direktor ning oreliklassi õppejõud, samal ajal jätkates kontserttegevust nii organistina kui ka dirigendina. Aastatel 1925–1928 tegutses koorijuhi ja pianistina Buenos Aireses. 1934.aastast kuni elu lõpuni elas ja töötas Lüdig Vändras. Ta on Tallinna Konservatooriumi auprofessor (1940) ning talle on omistatud mitmeid aumärke.

Ehkki Lüdig on komponeerinud muusikat väga mitmes žanris ning tema loomepärandis leidub väga erineva väärtusega teoseid, moodustavad kõige olulisema osa u 60 a cappella koorilaulu. Neid iseloomustab homofoonia, harvem imitatsioonilised või polüfoonilised kujundid, lihtsus ja südamlikkus.

Agnes Toomla

Tagasi