Kadri-Ann Sumera

05.08.1977
Eesti Interpreetide Liidu liige alates 2004

Kadri-Ann Sumera on üks väljapaistvamaid Eesti noori pianiste, kelle repertuaar hõlmab laia valikut barokist tänapäevani ning kes on silma paistnud kaasaegse muusika nõutud esitajana.

Kadri-Ann Sumera õppis Tallinna Muusikakeskkoolis Merike Bürgeri, Ülle Sisa ja Maigi Pakri juures, lõpetas 1999. aastal Eesti Muusikaakadeemia cum laude professor Peep Lassmanni klaveriklassis ning 2004. aastal Kölni Muusikakõrgkooli magistrantuuri professor Arbo Valdma juhendamisel. 2000/2001 õppis Sumera DAAD (Deutsche Akademische Austausch Dienst) stipendiaadina Kölni Muusikakõrgkoolis, 2004/2005 oli ta Internationale Ensemble Modern Akademie stipendiaat Frankfurdis.

Sumera on saavutanud tunnustust mitmetel konkurssidel: 1997. aastal sai ta II preemia Balti noorte muusikute telekonkursil “Alternatiiv” Riias, 2003. aastal eripreemia Euroopa Klaveriõpetajate Ühingu rahvusvahelisel pianistide konkursil Zagrebis, diplomi Eesti pianistide konkursil (1994) ning samas eripreemia kohustusliku teose, Mari Vihmandi „Eskiis 02” esituse eest (2002).

Kadri-Ann Sumera töötab kontsertmeistrina Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis alates 2007 ning tegutseb saatejuhina Klassikaraadios. Ta on olnud Eesti Interpreetide Liidu 2006. ja 2007. aasta stipendiaat, alates 2007 juhatuse aseesimees ning kevadest 2008 esimees.

Sumera on andnud soolo- ja kammerkontserte, ta on esinenud festivalidel Saksamaal („Arvo Pärt in NRW“ (2001), „Sommerakademie in Bad Sobernheim“, „Quantensprünge”) ja Eestis („Eesti muusika päevad”, „Eesti Noorte Heliloojate Festival” jt). Tema tähtsamad ansamblipartnerid on olnud metsosopran Iris Oja, bariton Taavi Tampuu, tšellist Ardo Västrik ja saksofonist Hans-Christian Dellinger, ta on soleerinud Pärnu Linnaorkestri ees, mänginud ansamblis Bipolar.

Sumera tegutseb aktiivselt kaasaegse muusika vallas, ta on teinud koostööd mitmete noorte heliloojatega ning olnud nende teoste esmaesitaja (Märt-Mati Lill, Aaro Pertmann, Malle Maltis, Kristjan Kõrver, Mari Vihmand, Nicolas Gilbert (Kanada), Evrim Demirel (Türgi), Santa Ratniece (Läti)). Sumera eestvedamisel on toimunud mitmed eesti heliloojate loomingut tutvustavat kontserdid. Osales Karlheinz Stockhauseni „Mantra” kahele klaverile ja elektroonikale esiettekandel Eestis (2006).

Kadri-Ann Sumera on välja andnud 2 CD-d: "Mart Saar. Maailmapilguga rabalaulilk. Kogutud soololaulud I" (2018) ja "Lepo Sumera - Piano Music" (2015). Lisaks esitab ta „Seenekantaadi” klaveripartiid CD-l „Lepo Sumera. Mushroom Cantata and other choral works” (BIS, 2005) ning Lepo Sumera klaveripalu CD-l „Lepo Sumera. Kammermusik” (Antes Edition, 2002), samuti on ta teinud lindistusi Eesti Raadiole.

* * *

...eriliselt soovin esile tõsta K.-A. Sumera lausa režiile pretendeerivat klaverimängu... See oli väga meisterlik.
Toomas Velmet. "Poisi Võlusarv" Kadriorus. - Sirp, 19.01.2007

Kogu kava esitust toonis väga väärtuslikuks kultiveeritud kõla ja see pääses absoluutselt maksvusele nii Beethoveni F-duur “Variatsioonides” (1800) kui Sonaadis E-duur op. 109 (1820) ja veel Grigorjeva “Poly-phonie’s” (1998) ning Messiaeni kolmes pilgus 20st “Regards sur l’Enfant-Jésus”. Interpreedi kõlalise meisterlikkuse mitmekülgsuse realiseerimisele ei saanud takistuseks ka pianistidele väga raskelt taltsutatav lossisaali akustika ega Estonia kabinetklaveri objektiivselt piiratud võimalused – need olid probleemina lihtsalt elimineeritud.
Toomas Velmet. Eestis on pianiste. - Sirp, 4.08.2006

Sumera klaveristiili tugevaim ja ilmekaim külg tundub olevat tundlik rütmitaju, eriline sujuvus ja nõtkus ka keerukates polürütmilistes kooslustes. Ka erksuse ja pehmuse paradoksaalne kooslus. Selline pretensioonitus, kammerlik kergus ja voolavus on omal moel võluv ja isikupärast kõnelev.
Evi Arujärv. Kadri-Ann Sumera rütmist viidud pianism. - Postimees, 24.01.2005

Kadri-Ann Sumera koduleht

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).