Bruno Lukk

30.06.1909 Tšussovaja küla, Permi kubermang – 31.05.1991 Tallinn

Bruno Lukk oli üks Eesti tunnustatumaid klaveripedagooge ja pianiste, pikaaegne Tallinna Konservatooriumi professor.

Bruno Lukk on sündinud Venemaal, tema perekond asus Eestisse elama aastal 1913. Klaveriõpinguid alustas ta oma õe Gerda juures, jätkas Martha Bäthge erastuudios ja seejärel sama õpetaja juures Tartu Kõrgemas Muusikakoolis. Aastal 1928 lõpetas Bruno Lukk kaugõppes Riia konservatooriumi Jāzeps Vītols ja Marta Bäthge juhendamisel. 1928–1933 täiendas ta end Berliini Kõrgemas Muusikakoolis Leonid Kreutzeri juhendamisel õppides samas kompositsiooni ja muusikateooriat Paul Hindemithi juures.

Aastal 1935 asus Bruno Lukk Tallinna, kus hakkas andma eratunde ja jätkas kontserttegevust. Ta oli Eesti tunnustatumaid klaveripedagooge, õpetades aastal 1939–1940 Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning 1940–1991 Tallinna Konservatooriumis (aastast 1945 professor, 1940–1941 ja 1944–1967 klaverikateedri juhataja, 1948–1951 direktor, 1951–1955 direktori asetäitja ning aastast 1967 konsultantprofessor). Bruno Luki õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Mall Sarv, Erna Saar, Vaike Vahi, Eugen Kelder, Leelo Kõlar, Mart Lille, Riina Gerretz, Arbo Valdma, Matti Reimann, Toivo Nahkur, Ivo Sillamaa, Kalle Randalu, Lembit Orgse, Lauri Väinmaa, Toomas Vana jt.

Soolokontsertide andmist alustas Bruno Lukk 1931 Riias, samal aastal debüteeris ka Eestis. Bruno Lukk oli kõrgelt hinnatud eesti muusika esitajana sh Mart Saare, Jaan Räätsa, Heino Elleri ja Arvo Pärdi teosed, temale on pühendatud ka Arvo Pärdi Sonatiin nr. 2 op. 1. Bruno Luki ja tema rajatud koolkonna puhul on esile tõstetud kõrget kõlakultuuri, intellektuaalset lähenemist teostele, selgelt välja töötatud faktuuri ja peent pedaliseerimiskunsti. Bruno Lukk tegutses aktiivselt ansamblistina, 1933 liitus ta Berliinis nimeka klaverikvintetiga ning andis kontserte kinodes, varieteedes, teatri- ja kontserdisaalides, ka Itaalia ja Maroko linnades. Kõige enam tuntust ja tunnustust pälvis Bruno Luki ja Anna Klasi klaveriduo – koos alustati tegevust 1942 aastal II maailmasõja mobilisatsiooni ajal Jaroslavis, Eesti Riiklike Kustiansmblite töös, kuid mõte ansambli loomisest sündis juba 1941 aastal enne sõja algust Tallinnas. Koostöö kestis üle 40 aasta ning moodustas Luki kontserttegevuses kõige kaalukama ja tähtsama osa. Esimene täispikk kontsert anti 1943 Moskvas Tšaikovski nimelises kontserdisaalis ning viimane etteaste toimus Tallinnas aastal 1985 Franz Schuberti kavaga. Kui esimesi kümnendeid täitsid iga-aastased turneed kõikjal Venemaal ning kontserdid Leningradis ja Moskvas, kus duol tekkis päris oma publik, siis hiljem pühenduti suuresti helisalvestustele Eesti Raadios. Duole on kirjutanud lugusid mitmed heliloojad sh Eugen Kapp ja Lydia Auster. Bruno Lukk esines lisaks veel ka mitme solistiga sh Ludmilla Dombrovska, Jaan Reinaste ja Mari Tampere ansamblipartnerina.

Bruno Lukk on pälvis oma tegevuse eest mitmeid preemiaid. 1942 omistati Bruno Lukile ENSV teenelise kunstniku tiitli, 1947 ENSV riiklik preemia ning 1977 ENSV rahvakunstniku tiitel. Bruno Lukist on ilmunud ka raamatud „Vestlusi Bruno Lukiga“ (autor Toivo Nahkur, Eesti Raamat, 1989) ja „Meistri haare. Meenutusi Bruno Lukist“ (koostaja Maia Lilje, Eesti Klaveriõpetajate Ühing, 2009).

Vaata ka: Bruno Luki elulugu pikemalt käsitlev näitus Eesti Klaveriõpetajate Ühingu kodulehel

© EMIK 2014

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).