Lauri Sirp

29.10.1969, Tallinn

Lauri Sirp on publikule tuntud eelkõige pikaaegse Teater Vanemuise muusikalavastuste ning sümfooniakontserdite dirigendina. Nii Vanemuise kui ka Estonia teatris on tema juhatamisel ettekandele tulnud mitmeid oopereid, ballette jt muusikalavastusi.

Lauri Sirp on lõpetanud aastal 1988 Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal Reet Ratassepa juhendamisel ning aastal 1993 Tallinna Riikliku Konservatooriumi Kuno Arengu klassis. Õpinguid jätkas Sirp sümfooniaorkestri dirigeerimise erialal lõpetades aastal 2002 Eesti Muusikaakadeemia Jüri Alperteni juhendamisel. Lisaks on Sirp osalenud Neeme Järvi, Esa-Pekka Saloneni, Jorma Panula, Peter Gülke ja Eri Klasi meistrikursustel. Oluliseks kogemuseks peab ta assistendina osalemist maestro Carlo Felice Cillario Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel.

Lauri Sirp on töötanud aastast 1993 Vanemuise Sümfooniaorkestri dirigendina, juhatanud enamikke teatri muusikalavastusi ja rohkesti sümfooniakontserte. Ühtlasi on ta alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfooniaorkestri peadirigent. Lauri Sirp on teinud koostööd mitmete orkestritega sh Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna Kammerorkester, Pärnu Linnaorkester ja Mikkeli Linnaorkester. Aastast 2003 on Sirp juhatanud ka Rahvusooper Estonia etendusi sh Sergei Prokofjevi ballett „Romeo ja Julia“, Tõnu Raadiku ja Ago-Endrik Kerge muusikal „Vargamäe tõde ja õigus“, Carl Maria von Weberi „Nõidkütt“, Johann Straussi operett „Viini veri“ ja balletiõhtu „Armastuse ja kirega“ ning Tõnis Kaumanni ooper „Mina – Napoleon!“. Lauri Sirp on juhatanud ka talle endale pühendatud helitöid sh Kerri Kotta „Philharmony“ ja Tõnu Kõrvitsa „Müüt“. Ta on dirigeerinud valikühendkoore XXV Üldlaulupeol „ÜhesHingamine“ aastal 2009, samuti kuulub ta aasta 2014 toimuva Tartu Laulupeo „Enne ja nüüd“ kunstilisse toimkonda.

Aastast 1996 on Lauri Sirp Eesti Teatriliidu liige. Aastal 2004 pälvis Lauri Sirp Richard Wagneri stipendiumi ning aastal 2007 ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima muusikalavastuse kategoorias. Lisaks on talle omistatud Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Benjamin Britteni ooperi “Kruvipööre” esituse eest Birgitta Festivalil 2008. aastal.

Vanemuises väljatoodud lavastused:
Gian Carlo Menotti „Telefon”, Jules Massenet’ „Don Quijote” ja „Manon“, Giuseppe Verdi „Falstaff” ja „Rigoletto“, Engelbert Humperdincki „Hansuke ja Greteke”, Georg Friedrich Händeli „Xerxes” ja „Acis ja Galatea”, Gioachino Rossini „Abieluveksel”, Pjotr Tšaikovski „Pähklipureja”, Maurice Raveli „Hispaania tund” ja „Boléro”, Albert Lortzingi „Salakütt”, ballett Frederic Chopini muusikale „Chopiniana”, Ludwig Minkuse „Quiteria pulm”, Felix Mendelssohn-Bartholdy „Suveöö unenägu”, Adolphe Adami „Giselle”, Jacques Offenbachi „Hoffmanni lood“ ja „Orpheus põrgus”, Pál Ábrahámi „Savoy ball“, Olav Ehala „Nukitsamees“, Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“, Henry Purcelli „Haldjakuninganna”, “Õhtu Straussiga”, ballett “Kaunitar ja koletis” Aleksander Glazunovi, Joaquin Turina ja Malcolm Arnoldi muusikale.

Lisaks on Lauri Sirp dirigeerinud järgmisi lavastusi:
Ruggero Leoncavallo „Pajatsid”, Giuseppe Verdi „Traviata”, „Maskiball” ja „Trubaduur”, Henry Puccini „Boheem”, „Tosca” ja „Madama Butterfly”, Gioachino Rossini „Itaallanna Alžiiris” ja „Sevilla habemeajaja”, Wolfgang Amadeus Mozarti „Haaremirööv” ja „Cosi fan tutte”, Pjotr Tšaikovski „Jevgeni Onegin” ja „Uinuv kaunitar“, Sergei Prokofjevi „Romeo ja Julia” ja „Tuhkatriinu”, Leonard Bernsteini „West Side Story”, Edward Griegi „Peer Gynt”, Gaetano Donizetti „Maria Stuarda”, Jules Massenet’ „Werther”, Ferenc Lehári “Lõbus lesk”.

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).