Taavo Virkhaus

29.06.1934 Tartu – 10.02.2021 Huntsville, Alabama, USA

Dirigent ja helilooja Taavo Virkhaus oli pikaaegne Rochesteri Ülikooli muusikadirektor, Duluthi ja Huntsville’i sümfooniaorkestrite dirigent, Välis-Eesti muusikaelu edendaja ning eesti muusika tutvustaja maailmas.

Taavo Virkhaus alustas kooliteed Tartu Õpetajate Seminari algkoolis. 1944. aastal põgenes ta perekonnaga Nõukogude okupatsiooni eest Saksamaale, kust siirduti 1949. aastal USA-sse.

1955. aastal lõpetas ta Miami ülikooli viiuli erialal, 1957. aastal kompositsiooni erialal magistriõppe Rochesteri Ülikooli Eastmani Muusikakooli, kus kaitses ka doktorikraadi 1967. aastal.

Taavo Virkhaus täiendas end dirigeerimise alal Tanglewoodi suvekursustel Seymour Lipkini (1958) ja Pierre Monteux’ (1960, 1961) meistriklassis, õppis Kölni Kõrgemas Muusikakoolis prof. Wolfgang von der Nahmeri klassis (1963–1964) ja stažeeris Orkney Springsis Richard Lerti juures (1969–1971). Pälvis oma Esimese viiulikontserdi eest Howard Hanson Prize’i (1966).

1955–1956 töötas ta West Miami Junior High Schoolis muusikaõpetajana, oma elukutselise dirigendi debüüdi tegi Miami Ballet Guildi orkestriga 1956. aastal. 1957–1961 juhatas Buffalos eestlaste segakoori. Ta oli Rochesteri Ülikooli muusikadirektor (1966–1977) ning Eastmani Muusikakooli dirigeerimiskateedri ja Rochesteri Ooperiteatri direktor. Oli 1977–1994 Minnesotas Duluthi Sümfooniaorkestri (Duluth Superior Symphony Orchestra) ning 1989–2003 Alabamas Huntsville’i Sümfooniaorkestri muusikadirektor ja dirigent (aastast 2003 conductor emeritus). Külalisdirigendina juhatas peamiselt USA orkestreid ning kontserte ja ooperietendusi Kanadas, Euroopas ja Venemaal.

Taavo Virkhaus osales 1969. aastal Rochesteri Ülikooli sümfooniaorkestriga Eesti juubelilaulupeo ja Eesti Vabariigi aastapäeva kontsertidel Torontos. Ta oli Baltimore’is peetud ülemaailmsete eesti kultuuripäevade ESTO '76 muusikadirektor, juhatas orkestreid ja koore Lääneranniku Eesti päevadel.

1978. sai Virkhaus võimaluse esimest korda Eestis juhatada Eesti Riiklikku Sümfooniaorkestrit, hiljem juhatas seda veel mitmel korral, sh omaenda teoseid. Ta on olnud dirigendipuldis üldlaulupidudel Tallinnas (1990, 1999, 2004) ja Tartu laulupidudel (1994, 1999). Aastal 2004 andis ta oma 70. sünnipäeva puhul kontserdi Vanemuise sümfooniaorkestriga.

Virkhausi repertuaaris oli teoseid Euroopa klassikast, Ameerika nüüdismuusikast ning Eesti muusikast, sh Eduard Tubina (IV, IX ja X sümfoonia), Rudolf Tobiase, Arvo Pärdi ja Eino Tambergi oopused. Ta on esinenud selliste nimekate solistidega nagu Van Cliburn, Emanuel Ax, Itzhak Perlman, Rudolf Firkusny ja Kathleen Battle, sageli ka oma lauljast abikaasa Nancy Virkhausiga (sopran), kes on samuti esitanud oma kavades eesti muusikat.

Ta esines ettekannetega Kanada eesti noortele (1978 Kotkajärve metsaülikoolis, 1981 Jõekääru Eesti rahvuskultuuri loomingupäevadel jm). Avaldanud artikleid ajakirjanduses, nt "Kriis Ameerika muusikaelus" (Mana nr. 38, 1971) ja "Eesti muusikateatri alguspäevad" (Vana Eestlane, 8. ja 13.09. 1983).

Taavo Virkhaus on loonud peamiselt instrumentaalmuusikat: kuus sümfooniat, kaks viiulikontserti, avamänge, keelpillikvarteti jm.

Taavo Virkhausi on autasustatud Tartu medaliga (2009).