Raimond Valgre

07.10.1913 Riisipere – 31.12.1949 Tallinn

Helilooja ja levimuusik.

Raimond Valgre õppis klaverit õpetaja Perteli juuresPaides, proua Liivi juures Raplas ja Tallinnas Theodor Lemba eratundides, avaldas luuletusi ajakirjas Laste Rõõm. 1931. aastal lõpetas ta Tallinna Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ehituserialal. Pärast ajateenistust kaitsevaväes alustas 1933. aastal restoranimuusikuna ja hakkas peamiselt enda tekstidele laule looma (esimese laulu ''Blond Aleksandra'' avaldas G. Dieseli varjunime all). Osales lauliku ''Modern lööklaulud'' väljaandmisel. 1930. aastate teisel poolel pääses mängima parimatesse lokaalidesse (Astoria, Maxim, OK, Draamakelder), mängis peale klaveri ka akordioni, kitarri ja trumme; võttis laulutunde. Suviti musitseeris Pärnu Rannasalongis, alustas 1941. aastal samas ka orkestrijuhina. Kuulus II maailmasõja ajal ansamblisse (1942–1944) ja džässorkestrisse (1944–1945). Astus 1944. aastal Tallinna Riiklikku Konservatooriumisse klaveri- ja 1945. aastal kompositsioonierialale, mõlemal puhul kustutati kiiresti üliõpilaste nimistust. 1948. aastal õppis lühikest aega Eesti Heliloojate Liidu algajate ja noorte heliloojate seminaris. Mängis 1946–1947 Tallinna Noorte Maja džässorkestris, hiljem restoranides, viimaseks töökohaks jäi Pärnu Rannakohvik.

Raimond Valgre on kirjutanud üle 100 laulu. Tema looming sai populaarseks alles pärast tema surma (algul tänu Georg Otsale jt. lauljatele) ning on püsinud paljude tuntud artistide repertuaaris. Rohkesti on tema muusika salvestisi Eesti Rahvusringhäälingus, kogumik- ja autoriplaatidel, sh. LP ''Raimond Valgre'' (Melodija, 1987) ja CD-d ''Raimond Valgre laule'' (esit. U. Lattikas; Forte, 1993), ''Raimond Valgre laulud läbi viie aastakümne'' (ER, 1996), ''Annan sul suud, härra Valgre'' (Katrin Karisma ja Tõnu Kilgas Eesti Kaitseväe Orkestri saatel, dir. Peeter Saan, 1996), ''Sinilintu'' (Anita Heino, Sirje Medell ja Finest Sextet, 1996), ''Raimond Valgre'' (Sulev Luik, 1997), ''Raimond Valgre laule'' (Karavan, 1997), ''Üksi'' (A.-L. Poll, T. Kalluste, A. Varts ja T. Remmel, 1999), ''Muinaslugu muusikas'' (T. Paulus, 2001), ''Pleased to Meet You, Mr. Valgre'' (Francis Goya, 2001), ''Eesti kullafond. Raimond Valgre'' (3 CD-d, 2003), ''Swing mind ikka lohutab'' (Modern Fox, 2003) ja ''Nüüd laulmas iga tund…'' (Eesti TA Naiskoor ja Inseneride Meeskoor; ERCD, 2003). Valgre loomingust on ilmunud mitu laulukogumikku, (1959, 1964, 1988, 1993, 2002, 2005). Valgre laulude põhjal on loodud muusikal ''Muinaslugu muusikas'' (libreto Ülo Raudmäe, Sulev Nõmmik ja Enn Vetemaa, esietendus 1967 Estonias), tema elu ja loomingut käsitlevad telefilm ''Igavesti Teie'' (režissöör Mati Põldre, käsikiri Lembit Lauri, 1976), näidend ''Valgre tee kutse'' (lavastaja Kaarel Kilvet, esietendus 1985 Noorsooteatris) ning mängufilm ''Need vanad armastuskirjad'' (režissöör Mati Põldre, 1992; CD 1993, DVD 2003). Tartu Karlova Gümnaasiumis on aastast 1988 korraldatud Raimond Valgre laulufestivali ja aastast 1998 ka kultuurinädalat ning Pärnus aastast 2002 festivali ''Kummardus Valgrele''.

© EMIK 2011

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).