Helen Lepalaan

Eesti Interpreetide Liidu liige

Metsosopran Helen Lepalaan on aastatel 1996–2000 õppinud laulmist Eesti Muusikaakadeemias Ludmilla Issakova laulukalssis. Õpingud jätkusid aastatel 2000/2001 Amsterdami konservatooriumis Udo Reinemanni juhendamisel ja aastatel 2001–2004 Maastrichti konservatooriumis Mya Besselinki käe all. Lepalaan on täiendanud end eraviisiliselt Monika Hauswalteri ja Charlotte Margiono juures.

Helen Lepalaan töötab RO Estonia välissuhete juhina ning alates 2013. aastast õppejõuna Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

Aastatel 2006–2008 oli Lepalaan solist Hollandi Zuidi Ooperis, kus ta laulis muude rollide kõrval nimitegelast Georg Bizet’ “Carmenis” ning peaosi Jules Massenet’ “Tuhkatriinus” (Prints) ja Gioachino Rossini “Sevilla habemeajajas” (Rosina). Alates 2008. aastast on Lepalaan vabakutseline laulja ning laulab erinevates teatrites. Ta on osalenud Belgia ooperiselts Idée Fixe, Valloonia Kuningliku Ooperi, Rotterdami, Koblenzi Teatri, Heidelheimi Ooperifestivali, Walesi Rahvusooperi, Opera Northi ja Rahvusooper Estonia lavastustes.

Tema ooperirollide hulka kuuluvad veel Karjatüdruk (Leoš Janáčeki „Jenůfa”, Zuidi Ooper), Blanche (Sergei Prokofjevi “Mängur”), Carmela (Manuel de Falla “Lühike elu”), Cherubino (Wolfgang Amadeus Mozarti „Figaro pulm“), II daam (Mozarti „Võluflööt“), Kate Pinkerton ja Suzuki (Giacomo Puccini “Madama Butterfly”, Belgia ooperiselts Idée Fixe), Polina (Pjotr Tšaikovski “Padaemand”, RO Estonia), Olga (Tšaikovski “Jevgeni Onegin”), Volpino (Joseph Haydni „Apteeker“), Toapoiss (Antonín Dvořáki “Näkineid”), Clarice (Rossini „Proovikivi“), Maddalena (Giuseppe Verdi “Rigoletto“, Valloonia Kuninglik Ooper), Frugola („Mantel“), Abtiss („Õde Angelika“) ja La Ciesca („Gianni Schicchi“) Giacomo Puccini „Il tritticost“ (Zuidi Ooper), metsosoprani soolod Maurice Raveli ooperis “Laps ja nõidus”(Rotterdam, Holland) ning Claude Debussy ooper-balletis “Püha Sebastiani ohverdus”, Carmen (Bizet’ “Carmen”, Koblenzi Teater, Heidelheimi Ooperifestival, RO Estonia), Orlofski (Johann Straussi “Nahkhiir”, Walesi Rahvusooper), Dorabella (Mozarti “Così fan tutte”, Walesi Rahvusooper), Sesto (Mozarti „Tituse halastus”, Opera North), Julius Caesar (Georg Friedrich Händeli “Julius Caesar”, RO Estonia), Armida (Händeli “Rinaldo”, RO Estonia), Tütar (Paul Hindemithi “Cardillac”, RO Estonia).

Helen Lepalaan on laulnud mitmetel nimekatel lavadel Saksamaal, Belgias, Hollandis ja Inglismaal, sh Amsterdami Concertgebouw’s. Solistina on ta üles astunud mitmetes vokaalsuurvormides nagu Johann Sebastian Bachi h-moll missa, “Jõuluoratoorium”, Magnificat, Johannese ja Matteuse passioon ning mitmed kantaadid, Händeli “Messias” ja kantaadid, Giovanni Battista Pergolesi „Stabat mater“, Mozarti c-moll missa ja Reekviem, Dvořáki Reekviem, Ludwig van Beethoveni “Missa Solemnis” ja Sümfoonia nr. 9, Rossini “Missa Päikesele” ja “Väike pidulik missa”, Verdi Reekviem (Brabanti Orkestriga, Holland), Jopseph Haydni „Harmooniamissa“, Franz Schuberti Missa nr. 5, Arvo Pärdi „Passio“, Maurice Duruflé Reekviem ning mitmed kantaadid Georg Philipp Telemannilt, samuti on ta esitanud Hector Berliozi vokaaltsüklit „Suveööd“ (Hollandi Rahvusliku Noorteorkestriga, dirigent Ludovic Morlot). 2018. aasta juunis laulis ta Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ autori eestikeelse versiooni ja originaalorkestratsiooni esiettekandel.

Kammermuusikuna on Helen Lepalaan andnud soolokontserte eesti, vene, prantsuse ja ameerika muusikaga. Aastast 2009 laulab Helen Lepalaan ka rahvusvaheliste auhindadega tunnustatud kammermuusikatrios „Kybele“, kuhu kuuluvad veel Esra Pehlivanli (vioola) ja Anastasia Safonova (klaver).

Helen Lepalaan on teinud koostööd dirigentidega Neeme Järvi, Tõnu Kaljuste, Ludovic Morlot, Ed Spanjaard, Daniel Raiskin, Ivan Angelov, Daniele Rustioni, Thomas Roesner, Marcus Bosch jt ning laulnud mitmete orketrite ees, sh Tallinna Kammerorkester, Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Brabanti Orkester, Haagi Residentie-orkester, Limburgi Sümfooniaorkester, Hollandi Rahvuslik Noorteorkester.

Helen Lepalaane esinemised on leidnud tunnustust rahvusvahelises meedias.

***
Juba algusaastatel võlus kuulajat tema [Helen Lepalaan] omapärase tämbri ja suure diapasooniga hääl. Suurim rõõm on tõdeda, et see tämber on alles. On lisandunud väga veendunud, ülimalt professionaalne häälekäsitlus, koloratuuride valdamine, oma tunde¬skaala rikkuste oskuslik värvimine nii forte’s kui piano’s ning ilmselge oma häälemahu tajumine ja oma intuitsiooni usaldamine.
Tiiu Levald. Vaimustusega Tartust. – Sirp, 12. detsember 2014

Helen Lepalaan (Rosina) näitab taaskord oma taset – täiuslik tehnika ja ainulaadne tämber koos kadestusväärse välimusega.
Peter van der Lint. – Trouw, 19. mai 2008


Helen Lepalaan Carmenina on muljetavaldav.

Brabants Dagblad, 28. august 2007


© EMIK 2015

EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).