Lemmo Erendy
8.06.1939, Tallinn – 11.04.1996 (jäi teadmata kadunuks)Viiuldaja ja pedagoog Lemmo Erendy (sünninimi aastani 1988 Erendi) alustas viiuliõpinguid 8-aastaselt. Ta on lõpetanud 1957. aastal Tallinna Muusikakooli Herbert Laane juures ja 1962. aastal Leningradi konservatooriumis Mihhail Vaimani viiuliklassi.
Ta on töötanud Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris (1962–1974) ning 1961. aastal Samuel Sauluse initsiatiivil loodud Tallinna kammerorkestris (1962–1977) – mõlemas orkestris tegutses Erendy ka kontsertmeistrina (vaheaegadega). Nõukogude Liidu kultuuriministeeriumi kaudu pääses Lemmo Erendy 70ndate lõpus aga tööle Ecuadori, kus temast sai kontsertmeister Ecuadori sümooniaorkestris ning õppejõud Guayaquili Rahvuslikus Konservatooriumis (1978–1982). Tehtud töö eest Ecuadoris pälvis ta kuldmedali ja rohkelt tunnustust Ecuadori ajakirjanduses. Naasnuna Eestisse, jätkas ta 1985. aastal orkestrandina Estonia teatri orkestris (1985–1989). 1980ndate lõpus siirdus Erendy Moskva suunamisel aga Mehhikosse Jalapa Sümfooniaorkrestri kontsertmeistriks (1990–1991), mängides lühikest aega ka Guadalajara orkestris. Nii Ecuadoris kui ka Mehhikos andis ta ka mitmeid soolokontserte, sh ka eesti viiulimuusikaga.
Oma aktiivse viiuldaja karjääri jooksul on Lemmo Erendy esinenud nii solistina orkestri ees, erinevates kammeransamblites ning andnud hulgaliselt soolokontserte. Esimene ülesastumine solistina orkestri ees leidis aset 1960. aastal ning esimene soolokontsert Beethoveni viiulisonaatidega Estonia kontserdisaalis 1961. aastal. Tema peamiseks ansamblipartneriteks on olnud pianist Valdur Roots, kellega koos on publikule pakutud üle 20 erineva kava, aga ka Bruno Lukk ja Peep Lassmann. Maailma viiulimuusikarepertuaaris kujunes Lemmo Erendyle eriti südamelähedaseks prantsuse heliloojate, sh Camille Saint-Saënsi, Maurice Raveli, Claude Debussy, Arthur Honeggeri, Francis Poulenci ja Darius Milhaud’ looming. Samuti pidas Lemmo Erendy oma kohuseks eesti nüüdismuusika tutvustamist nii Eestis kui ka välisriikides esinedes. Ta on olnud paljude eesti heliloojate uudisteoste esmaettekandja (Jaan Rääts, Rein Laul, Alo Põldmäe, Kuldar Sink, Boriss Parsadanjan, Helmut Rosenvald, Mati Kuulberg, Raimo Kangro jt).
Soolotegevuse kõrval tundis Lemmo Erendy suurt huvi ka kammermuusika vastu. Ta on mänginud mh ansamblites Triosonaat (Arbo Valdma, Mati Kärmas, Toomas Velmet), Barocco Revaliensis, Trio Nostalgia (Soome) ja viiuliduos Mati Kärmasega. Aastatel 1966–1978 tegutses Erendy juhtimisel keelpillikvartett, kuhu kuulusid veel Mati Kärmas, Ants Toomingas ja Ivo Juul. Kvarteti põhitegevuseks kujunes eesti uue muusika tutvustamine ja esmaettekanded ning salvestamine Eesti Raadio fonoteeki. Kvartett astus nii soolo- kui ka segakontsertidega lisaks Eestile üles ka mitmetes Nõukogude Liidu vabariigi linnades, sh Moskvas ja Leningradis toimunud eesti kammermuusika kontsertidel.
Eesti Raadio fonoteegis leidub Lemmo Erendylt üle 150 teose salvestuse, samuti on ta salvestanud muusikat mitmesugustes koosseisudes erinevatele kogumikplaatidele, sh LP keelpillikvaretiga (1974). Tal on ilmunud kaks sooloplaati eesti heliloojate loominguga Melodija märgi all (1987, 1990) ning CD „From baroque to salon music“ (1995).
Aktiivse viiuldaja karjääri kõrva tegutses Lemmo Erendy ka õppejõuna. Ta on õpetanud viiulit lisaks Ecuadori konservatooriumile ka Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis (1974–1978 ja 1982–1984) ning Soomes Oulu külje all Liminga muusikakoolis ja Vantaa muusikakoolis (1991–1996), samuti osalenud õppejõuna suvekursustel Kesk-Soomes Keurus.
Lemmo Erendy on pälvinud 1981. aastal Ecuadori Haridus- ja Kultuuriministeeriumi suure kuldmedali.
© EMIK 2021
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).