EMIK

Sirje Pärismaa. "Saksa noormees noppis eesti rahvaluulepreemia". – Maaleht, 28.02.2002

 

Presidendi rahvaluulepreemia pälvisid tänavu Hans-Gunter Lock, Liina Paales ja Leida Oeselg.

Liina Paales sai preemia vaegkuuljate folkloori kogumise ja talletamise eest, Leida Oeselg pulmade, sünnipäevade, matuste ja jõulutraditsioonidega seotud nüüdisaegsete pärimuste kogumise eest.

Eesti Muusikaakadeemia magistrant Hans-Gunter Lock tegi mullu suvel Setumaal 14 tunni ulatuses kvaliteetseid helisalvestisi sealsest laulukultuurist.

“Lock on Saksa noormees, kel pole baltisaksa juuri, kuid ometi on ta ära õppinud eesti keele,” kiitis preemiat üle andes Ingrid Rüütel ja meenutas, kuidas Lock tuli arhiivi otsima rahvaviise, mida Eduard Tubin on oma teostes kasutanud.

Hans-Gunter Locki sõnul saigi tema huvi Eesti vastu alguse tuttavate kingitud Tubina plaadist. “Tundus, et see on huvitav teema diplomitöö kirjutamiseks,” rääkis Lock. “Tubina kohta käivad materjalid on aga põhiliselt eestikeelsed. Hakkasin eesti keelt õppima ja tulin siia. Siin on ka parimad asjatundjad Tubina alal.”

Tubina juurest setudeni jõudis sakslane aga tänu oma rahvamuusikaõpetajale Vaike Sarvele, kes kutsus tudengeid setu kirmaskile.

Saksa noormeest võlus setu laulude mitmehäälsus ja sealkandis elav rahvamuusika.

“Mulle tundus huvitav see, mis seal veel säilinud on,” ütles Lock. “Tahtsin seda dokumenteerida. Käisin ka leelopäeval ja Värska talumuuseumis. Tegin väga väärtuslikke lindistusi. Mind võeti igal pool heatahtlikult ja soojalt vastu.”

Et Leipzigi muusikakõrgkoolis muusikateooriat õppinud Lock pole saksa rahvamuusikat uurinud, ei oska ta vanemaid eesti ja saksa rahvalaule võrrelda. Küll aga teab ta, et uuemas folklooris on kahe rahva lauludel kokkupuutepunkte.

“Seda oleks huvitav uurida,” leiab Lock, “aga praegu on mu eesmärgid rohkem Tubina teostega seotud. Tahan oma magistrantuuriõpingud muusikaakadeemias lõpule viia. Edasi on kaks võimalust: kas Eestisse jääda või Saksamaal midagi teha.”

Kuigi ta peab mõlemat varianti huvitavaks, arvab noormees, et Saksamaal olles õnnestuks rohkem kasu tuua, propageerides eesti kultuuri. “Euroopa Liidu laienedes oleks hea, kui keegi Saksamaal tutvustab uusi riike. Mitte ainult majandus-, vaid ka kultuurilisest küljest. Eesti muusika mängimine, eesti muusikute küllakutsumine ja muude võimaluste otsimine võiks olla minu ülesanne.”

Eesti riigipea autasu parematele rahvaluulekogujatele anti välja ka aastail 1935–1940. Preemia taaselustati aastast 1994.

Tagasi