Juubelikontserdi kavas on Flöödikontsert nr 2, Epigrammid VIII ja IX soolohäältele ja orkestrile (esiettekanne), „Concertatus celatus“ tšellole ja kammerorkestrile, „Kuues päev“ sümfooniaorkestrile ning oratoorium „Vaikuse sümfoonia“. Flöödikontsert nr 2 on kirjutatud 2003. aastal ning on pühendatud Maarika Järvile, kes oli ka teose esmaesitaja. René Eespere: „Selles kontserdis tulevad juba päris selgelt esile uusbarokilikud jooned nii ideelis-filosoofilises ja inimese tundeseisundist lähtuvas väljenduses (inimese suhe eksistentsi ja religiooni) kui ka teatud kompositsioonitehnilistes vahendites. Pean oluliseks ka kõla- ja tämbrivärvinguid.“ Kontserdis soleerib Esther Dorado Suela, Rahvusooper Estonia orkestri flöödirühma kontsertmeister. Ajavahemikus 2001–2014 kirjutatud üheksa „Epigrammi“ on loodud paar tuhat aastat vanadele ladinakeelsetele tekstidele. Algselt soolohäältele ja klaverile kirjutatud teostest on tänaseks valminud orkestrisaatega versioonid, milledest VIII ja IX Epigramm kõlavad esiettekandes. |
![]() René Eespere. Foto: Gert Kelu |
„Kuues päev“ (2003) on orkestriteos, milles autor mõtiskleb inimese olemuse üle. „Nagu on kirjas Vanas Testamendis: kuuendal päeval lõi Jumal inimese. Kes seda usub, kes mitte, aga siin maailmas me oleme. Millised me siis oleme – head või halvad? Või on meis kõigis nii ühte kui teist? Kakskümmend aastat tagasi maalisin inimesest (endast?) just sellise muusikalise pildi.“
Kontserdi lõpetab üks olulisemaid Eespere eetilis-eksistentsiaalse sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid, oratoorium solistidele, segakoorile ja sümfooniaorkestrile „Vaikuse sümfoonia“ (1989, tekst Malle Talvet), mis kõlab uue orkestratsiooniga esmaettekandes.
Lisainfo:
Rahvusooper Estonia
René Eespere rääkimas 2023. aasta oktoobrikuu Rahvusooperi taskuhäälingu saates