Rudolf Tobiase oratooriumi „Joonas“ esitati Leipzigis pärast selle valmimist 1909. aastal, seejärel vajus teos kauaks unustusse. Uuesti toodi oratoorium ettekandele Eesti taasiseseisvumise eel, kus teosel oli märgiline roll rahvusliku identiteedi kinnistamisel. Selles kontekstis jäi tagaplaanile küsimus Tobiase oratooriumi algupärasest vormist, kuna peamiseks eesmärgiks sai teose taastamine monumentaalsel ja esinduslikul kujul. Siit tulenes ka töö peamine uurimisküsimus: millisel kujul on „Joonase“ käsikirja põhjal võimalik helilooja esialgseid kavatsusi rekonstrueerida. Uurimuse meetodiks oli Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis asuvate „Joonase“ käsikirjade kriitiline võrdlemine. Loodetavasti on selle töö tulemusena võimalik tulevikus ka kirjastada Tobiase suurteose tekstikriitiline väljaanne.
Lisainfo: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia