Muusikasündmuste kalender

Norman Reintamm (orel, Kanada)
Aare Tammesalu (tšello)

Kava:
Johann Sebastian Bach - Allegro moderato Triosonaadist nr 5, C-duur, BWV 529     
Johann Sebastian Bach – Allemande ja Courante süidist soolotšellole nr 1, G-duur, BWV 1007
Cesar Franck - Koraal nr 2 h-moll
Gabriel Fauré - "Pie Jesu" Reekviemist op 48
Olivier Messiaen - Transports de Joie süidist "L'Ascension" (1932-33)
Tõnu Kõrvits - Rändaja laul (2003)
Dorothy de Val - Estonian Dances (2024, esiettekanne)
Jehan Alain - Litaaniad (1937)

Norman-Illis Reintamm (s. 1958 Hamiltonis Kanadas) on dirigent, pianist ja muusikategelane. Ta on Eesti Teatriliidu liige (1990–2001) ja kuulub mitmesse Kanada muusikute ühendusse, nagu Canadian College of Organists, Orchestras Canada ja Choirs Ontario.
Reintamm lõpetas 1976 Hamiltonis Hillfield-Strathallan College’i, õppis muusikat 1974-75 Toronto konservatooriumis, 1976–79 Toronto ülikoolis ja 1979–81 Hamiltoni McMaster’i ülikoolis ning täiendas end 1981–83 orkestridirigeerimise alal Londoni Kuninglikus Muusikakolledžis. Ta on olnud 1976–90 Kanadas Vancouveri kammerkoori, Young London Ballet’i orkestri, McMaster’i ülikooli sümfooniaorkestri, Hamiltoni filharmoonia orkestri ja Toronto kontsertorkestri, 1990–2001 Rahvusooper Estonia dirigent ja kontsertmeister, ühtlasi Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ning Sibeliuse Akadeemia ooperistuudio ja 1992–93 Teater Vanemuise dirigent, juhatanud sümfooniakontserte. Naasnud 2001 Kanadasse, töötas National Ballet of Canada abidirigendina jmt kollektiiviga. Olnud aastast 2006 Torontos Bluffsi Sümfooniaorkestri (Cathedral Bluffs Symphony Orchestra) peadirigent ja kunstiline juht.

Juhatanud mitmeid Kanada orkestreid, nagu Kitchener-Waterloo Symphony Orchestra, London Symphony Orchestra, Symphony Nova Scotia, Windsor Symphony Orchestra, Toronto Pops Orchestra ja kammerorkester Lyra Borealis ning Eesti Riikliku Sümfooniaorkestrit. Tegutsenud pianistina, soleerinud nt Mozarti klaverikontsertide, Beethoveni kolmikkontserdi jmt teose ettekandel, aga ka klaverisaatja ja organistina, esinenud koos teiste Kanada-eestlastega nagu Avo Kittask, Armas Maiste ning Trio Estonia koos Arvo Leiburi ja Aare Tammesaluga. Tegelnud heliloominguga, kirjutanud peamiselt vaimulikku koorimuusikat, sh „Missa brevis”, „Magnificat and Nunc Dimittis”, „Jubilate”, ning „Concertino” oboele, klavessiinile ja keelpilliorkestrile. On Hamiltoni Eesti Seltsi Segakoori juht.
Eestlaste Kesknõukogu Kanadas teenetemärk (2015).

Tšellist Aare Tammesalu tegutseb solisti ja kammermuusikuna, esitades nii klassikalist repertuaari kui ka nüüdismuusikat. Lisaks on ta aktiivne kontserdikorraldaja. Tammesalu õppis tšellomängu Tallinna Muusikakeskkoolis Laine Leichteri klassis ja Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Ivo Juuli ning prof. Toomas Velmeti juures. Tammesalu on Vabariiklikul keelpillimängijate konkursi (1987) laureaat ja J. S. Bachi teose parima esituse eripreemia võitja. Hiljem täiendas ta end EMTA magistrantuuris prof. P. Paemurru juhendamisel. Oma pillimänguoskusi on ta lihvinud eratundides Moskvas prof. Mihhail Homitseri juures ja osalenud prof. Martin Osterdagi meistrikursustel. Tammesalu on osalenud pea kõikidel Eesti muusikafestivalidel ning üles astunud rahvusvahelise mainega festivalidel Euroopas, Ameerikas, Jaapanis, Venemaal ja Lähis-Idas. Ta on soleerinud ERSO, RO Estonia Sümfooniaorkestri, Klaaspärlimäng Sinfonietta, Pärnu Linnaorkestri, XXI sajandi orkestri, Kotka Linnaorkestri (Soome) ja Moskva Konservatooriumi segakoori (Venemaa) ees. Ta on osalendu mitmete muusikakollektiivide töös (Reval Ensemble, Tobiase Keelpillikvartett, Resonabilis). Aare Tammesalu on olnud Giovanni Bonato, Lepo Sumera, Eino Tambergi, Andres Uibo, Mirjam Tally, Andrus Kallastu, Marianna Liiki, Märt-Matis Lille, Igor Garšneki, Galina Grigorjeva, Liisa Hirschi, Heimar Ilvese, Lauri Jõelehe, Mihkel Keremi, Tõnis Kaumanni, Tatjana Kozlova-Johannese, Ülo Kriguli, Margo Kõlari, Kristjan Kõrveri, Tõnu Kõrvitsa, Hans-Gunter Locki, Malle Maltise, Eduard Oja, Rasmus Puuri, Jüri Reinvere, Urmas Sisaski, Helena Tulve, Ardo Ran Varrese jt heliloojate teoste esiettekandjaks. Heliplaatidele on ta salvestanud Artur Kapi, Tõnu Kõrvitsa, Kuldar Singi, Lepo Sumera, Toivo Tulevi, Mirjam Tally jt loomingut. 2010 ilmus koostöös ERESega heliplaat “Tšello ja orel”, millel kõlab eesti heliloojate tšellomuusikat läbi aegade. Ühtlasi on ta korraldanud heliplaatide väljaandmist: „Clarinette omnitonique“ Iwan Mülleri ja W. A. Mozarti muusikaga (T. Vavilov, A. Leibur, T. Nestor, A. Tammesalu), „To Reach Yesterday“ Lepo Sumera teostega (N. Punder, L. Leiten, M. Vind, P. Lill, M. Lohuaru, A. Tammesalu) jne.

2008. aastal tegi Aare Tammesalu tummfilmi “Noored kotkad” (1927, režissöör T.Luts) taasesituse muusikalise kujunduse ja osales ETV mängufilmi “Pimedad aknad” heliriba taastamisel ning muusika uuestisalvestamisel (helilooja E.Tamberg). Aare Tammesalu on töötanud muusikaprodutsendina Eesti Kontserdis ja Pärnu Filharmoonias. Ta on korraldanud interpretatsioonikonkursse: J. S. Bachi konkurss aastal 2000 EMTA-s, Pärnu viiuldajate konkurss 2008 ja 2010. Ta on 1995. aastast Saaremaal toimuva Mustjala festivali ja Kadrioru Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht. Aare Tammesalu tegevust on tunnustatud Eesti Kultuurkapitali ja Eesti Muusikanõukogu aastapreemia, Eesti Teatriliidu eripreemia ja Hendrik Krummi nimelise kultuuripreemiaga. 2023. aasta veebruaris tunnustas Saaremaa vald Aare Tammesalu auhinnaga „Aasta tegu 2022“ Mustjala festivali korraldamise eest.

Kontserdi korraldaja on Haapsalu Püha Johannese kogudus.
Toetab MTÜ Loovüksus.

Sissepääs annetustega.