Muusikasündmuste kalender

Lossimuusika

26.09.2021 - 26.09.2021
Koht: Kadrioru loss / Kadrioru kunstimuuseum
Kell: 18:00

Monika-Evelin Liiv, metsosopran
Marje Lohuaru, klaver

Kava:

Ch. Gounod
„O ma lyre immortelle" ooperist Sapho

P. Mascagni
Santuzza aaria "Voi lo sapete o mamma" ooperist Cavalleria rusticana
Intermezzo ooperist Cavalleria rusticana

G. Verdi         
Azucena aaria "Condotta ell’era in ceppi" ooperist Trubaduur

O. Respighi
Nebbie

S. Rahmaninov
"Zdes horosho"
"Sirel"      
"Armusin ma oma kurbuseks"

P. Tchaikovsky:
"Net tolko tot kto znal"
"Otchevo?"
"Ni slova o drug moi"

M. de Falla
3 laulu tsüklist „7 Hispaania rahvalaulu”
"Jota"
"Nana"
"Asturiana"

Monika-Evelin Liiv on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia 2007. aastal (prof. Mati Palmi kl.). Ühtlasi on ta õppinud laulmist Leedu Muusikaakadeemias Sigutė Stonytė lauluklassis ja täiendanud end Maria teatri noorte lauljate suveakadeemias Mikkelis (2005), samuti I. Gavrilovici, M. Acda, L. Gergijeva, H. Hölli, M. Cleva, V. Atlantovi ja J. Goldbergi meistriklassides. Monika-Evelin Liiv on teinud koostööd järgmiste dirigentidega: Mark Elder, Philip Hesketh, Carlo Rizzi, Antonio Pappano, John Andrew, Stefano Ranzani, Keri-Lynn Wilson, Daniel Oren, Jan Latham-Koenig, Eri Klas, Arvo Volmer, Andres Mustonen, Steven Moore, Carlos Spierer, Mikko Franck jpt. Ta on saavutanud II koha rahvusvahelisel lauluvõistlusel „Studio bel canto“ (2006) ja III koha Mart Saare lauluvõistlusel (2002). Aastatel 2007–2009 osales Monika-Evelin Liiv Londoni Kuningliku Ooperi noorte artistide programmis Jette Parker Young Artists, mille raames laulis ta Londoni Kuningliku Ooperi laval järgmisi rolle: Flora (Verdi „La traviata“), Teine daam (Mozarti „Võluflööt“), Mércèdes (Bizet’ „Carmen“), Teine teenija (Straussi „Elektra“), Ines (Verdi „Trubaduur“), Kunstnik (Bergi „Lulu“), Jelena Ivanova Popova (Waltoni „Karu“, Linbury Studio Theatre). Monika-Evelin Liivi repertuaari kuuluvad ka Amneris (Verdi „Aida“), Cherubino (Mozarti „Figaro pulm“), Tšaikovski Olga („Jevgeni Onegin“) ja Polina („Padaemand“), Hääl ülalt (Wagneri „Parsifal“), Teenijatüdruk ja Sündimata lapse hääl (Straussi „Naine ilma varjuta“), nimiosa ja Cornelia (Händeli „Julius Caesar“) ning nimiosa Händeli „Rinaldos“. 2011. aastal laulis ta Costa Ricas Prokofjevi kantaati „Aleksandr Nevski“ ja Mozarti reekviemi Costa Rica Riikliku Sümfooniaorkestri saatel ning 2012. aastal Suzuki rolli Puccini ooperis „Madama Butterfly“ (Iisraeli Ooper). Metsosoprani partiid Verdi reekviemis esitas ta 2013. aastal Prantsusmaal Orchestre de Picardie’ga ja 2014. aastal Londoni Kuninglikus Ooperis. Aastal 2013 tunnustati Monika-Evelin Liivi Eesti teatri aastaauhinnaga Julius Caesari ja Cornelia veenva ja muusikaliselt kõrgetasemeliste rollilahenduste eest Händeli ooperis „Julius Caesar“ ja 2017 Amnerise tegelaskuju jõulise kehastamise eest Verdi ooperis „Aida“. Samuti on ta Helikunsti sihtkapitali aastapreemia laureaat 2015.

Marje Lohuaru (1949) on lõpetanud Tallinna konservatooriumis (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia) prof Heljo Sepa klaveriklassi. Seejärel täiendas ta end Peterburi konservatooriumi assistentuuris prof Maria Karandašova juures.
Aastail 1991–1997 oli Marje Lohuaru Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammeransambliosakonna juhataja;
1993–2012  oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia välissuhete prorektor. 
Alates 2015 oli ta Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Instrumentaalkammermuusika keskuse juhataja ja alates 2019 Instrumentaalkammermuusika õppe juht.
Alates 2018 on ta  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Doktorinõukogu aseesimees.
Marje Lohuaru on 1997. aastast  Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia  professor.
Kammeransambli õppejõuna on ta teinud väga palju üliõpilaste ansamblimängu edasiarendamiseks ja repertuaari laiendamiseks. Marje Lohuaru juhendatud ansamblid on mitmete rahvusvaheliste konkursside laureaadid.
Interpreedina  hinnatakse teda nii instrumentalistide kui ka lauljate seas kui nüansirikast ja meisterlikku ansamblipartnerit.
Marje Lohuaru on andnud kontserte mitmete nimekate eesti ja ka välismaa interpreetidega, sh Pille Lill, Riina Airenne, Heli Veskus, Ulrika Kristian, Urmas Vulp, Jelena Komarova (Venemaa), Marianne Boettcher (Saksamaa), Laure Delcampe (Belgia), Ruta Lipinaityte, (Leedu), Kädy Plaas - Kala, Marko Matvere, Oliver Kuusik, Geraldine Casanova, Monika Evelin Liiv ning esinenud festivalidel Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Kanadas, Ungaris, Prantsusmaal, USA s, Taanis ja mujal. Ta on olnud mitmete rahvusvaheliste konkursside žüriides ning andnud meistrikursusi Soomes, Rootsis, Saksamaal, Venemaal, Itaalias, Iirimaal,  Poolas, Lätis, Leedus ja mujal. Marje Lohuaru on salvestanud mitu CDd, sealhulgas “Muutunud maastik” koos viiuldaja Ulrika Kristianiga.
Marje Lohuaru on osalenud arvukates rahvusvaheliste organisatsioonide juhatustes, sh ELIA (European League of Institutes of Arts) ja ECMTA (European Chamber Music Teachers Association). Ta on olnud  SA Tartu Muusikafestivalid nõukogu liige, ja Eesti Kultuurikoja juhatuse liige.
Aastail 2002–2007 oli ta Eesti Interpreetide  Liidu juhatuse esimees ja  2009 – 2014 Eesti Muusika Arenduskeskuse juhatuse esimees.
Alates 2002. aastast on ta kutsutud Euroopa Komisjoni juurde hindama akadeemilise eksperdina hariduse- ja kultuurivaldkonna programme ja projekte.
Marje Lohuaru oli 2011 – 2015  Eesti Kultuurkapitali Nõukogu liige.
2014 - 2017 oli Marje Lohuaru Music Estonia juhatuse liige.
Alates 2019 on ta Eesti Kultuurkapitali Nõukogu liige ja Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali nõukogu esimees.
Alates 2015  (detsember) on ta SA Eesti Pillifond juhatuse liige. 2018 on ta valitud Tallinna Muusikakeskkooli Vilistlaskogu presidendiks. Alates 2016 (mai) on ta European Chamber Music Teachers` Association president. 
2005. aastal autasustati teda Valgetähe V klassi ordeniga, 2009. aastal anti talle Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia ja 2012 Eesti Muusikanõukogu preemia.
 

Piletid:
https://www.piletilevi.ee/est/piletid/muusika/klassika/monika-evelin-liiv-marje-lohuaru-340232/

Kadrioru loss on olnud läbi aegade Tallinna kroonijuveel. Piduliku ja uhke Rooma baroki stiilis keisrilossi, mida ümbritses Versailles’ eeskujul purskkaevude, hekkide ja lilleparteritega regulaaraed, rajas karge Läänemere äärde 1718. aastal Vene valitseja Peeter I. Loss nimetati tema abikaasa Katariina I auks Kadrioruks (sks Catharinenthal). Itaalia arhitekti Nicola Michetti kavandatud loss ja selle kaunistusterohke peasaal on nii Eesti kui ka kogu Põhja-Euroopa barokkarhitektuuri üks kaunimaid näiteid.

Kadrioru keiserlikku suveresidentsi külastas enamik Venemaa valitsejaid. Suured muudatused lossi elus ja sisustuses toimusid 19. sajandi esimesel poolel, kui moodsaks kuurordiks kujunenud Tallinnas käisid sageli Nikolai I ja ta pere. 1920. aastatel ja vahemikus 1946–1991 oli loss Eesti Kunstimuuseumi peahoone. 1930. aastatel, mil lossis asus Eesti Vabariigi riigipea residents, valmisid juurdeehitised (banketisaal, talveaed) ning paljud ruumid said uue kujunduse. 2000. aastal avas loss uksed Kadrioru kunstimuuseumina, kus näidatakse Eesti suurimat Lääne-Euroopa ja vene vanema kunsti kogu.

Kadrioru loss on kaunimaid ja tuntumaid ajaloolisi kontserdisaale Eestis. Viimaste aastakümnete jooksul on lossi peasaal pakkunud meeldejäävaid muusikaelamusi nii Tallinna elanikele kui arvukatele külalistele. Siinne muusika esitamise traditsioon on väga pikk, ulatudes 18. sajandisse, kui musitseerimine oli igapäevase õukonnaelu lahutamatu osa. Lossis on üles astunud nii säravaimad eesti interpreedid kui ka rahvusvaheliselt tunnustatud solistid ja ansamblid.


Lossimuusika kontserdisarja kunstiline juht on Aare Tammesalu
Korraldajad: Loovüksus MTÜ koostöös Eesti Kunstimuuseumiga


Toetajad:
Eesti Vabariigi Kultuuriministeerium
Eesti Kultuurkapital
Eesti Rahvusringhääling

Koostööpartnerid:
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
Eesti Riiklik Sümfooniaorkester

Täname:
Tallinna turismiinfokeskus

Rohkem infot:
lossimuusika.ee
https://www.facebook.com/lossimuusika/

NB! COVID-19 INFO

Alates 9.08.2021 jõustunud Eesti Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti uute korraldustega seoses tuleb kõigil Eesti Kunstimuuseumi külastajatel (alates 18. eluaastast), sh e-pileti omanikel, esitada saabudes dokument enda nakkusohutuse tõendamiseks.

Tõendamiseks sobivad digitaalsel või välja trükitud kujul:

kehtiv vaktsineerimispass,COVID-19 haiguse läbipõdemise tõend (kehtib positiivsest testist 180 päeva),negatiivne COVID-19 PCR testi tõend (kehtib 72 h)negatiivne COVID-19 antigeeni kiirtesti tõend

kehtiv vaktsineerimispass,COVID-19 haiguse läbipõdemise tõend (kehtib positiivsest testist 180 päeva),negatiivne COVID-19 PCR testi tõend (kehtib 72 h)negatiivne COVID-19 antigeeni kiirtesti tõend (kehtiv 48 h)

Testi peab olema teostanud tervishoiuteenuse osutaja. Muuseumis kohapeal testimisvõimalust ei ole. Isikusamasuse tuvastamiseks kehtib tõend üksnes koos isikut tõendava dokumendiga.

Leia endale lähim koroonatestimise punkt siit
COVID tervisetõendi saab alla laadida: www.digilugu.ee
Info välismaa kodanikele EL COVID tõendite väljastamise kohta

Rohkem infot: https://www.kriis.ee/et

Juhul, kui külaline saabub ilma tõendita, on meil õigus külastajat mitte muuseumisse lubada.

Tingimused kehtivad kuni Eesti Vabariigi Valitsuse ja Terviseameti uute korraldusteni või nende tühistamiseni. Soovitame alati enne külastust siin lehel oleva infoga uuesti tutvuda. Küsimuste korral palume pöörduda muuseumiteenindajate või infotöötajate poole.

image

Tagasi