Evi Arujärv
28.11.1953, Kohtla-JärveEesti Heliloojate Liidu liige alates 1987
Evi Arujärv (aastani 1989 Evi Papp) on eesti muusikateadlane, -kriitik ja esseist.
Evi Arujärv lõpetas 1974. aastal Tallinna Muusikakeskkooli muusikateooria (juhendaja Ene Pilliroog) ja 1982. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi muusikateaduse erialal (töö „Jooni eesti instrumentaalkontserdi arengust 1956–1981“, juhendaja Tiia Järg). Oli aastatel 1982–1987 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lepinguline teadur, 1988–1992 Eesti Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirant.
Evi Arujärv on töötanud toimetajana 1992–1993 ajakirjas Teater. Muusika. Kino, olnud 1995–2005 Postimehe muusikakriitik, 2003–2011 Sirbi (rubriik „Kergitab kulmu“) ja 2006–2010 Päevalehe kolumnist.
Alates 2004. aastast töötas Eesti Muusika Infokeskuses toimetajana, 2007–2024 aastast oli Eesti Muusika Infokeskuse direktor.
Evi Arujärv on uurinud peamiselt Eesti heliloomingut, eeskätt sümfoonilist muusikat. Käsitlenud muusikaesteetika ja -semiootika probleeme. Teinud raadiosaateid (1986–1987 sari „Tänaste päevade muusika“). Kirjutanud ka Loomingus kirjandusarvustusi.
Evi Arujärv on pälvinud ajakirja Teater. Muusika. Kino aastapreemia (1984, 1987, 1993, 1996, 1999, 2002) ja Loomingu aastapreemia (2000). Ta on saanud Eesti NSV muusika aastapreemia (1988), Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia (1996), Eesti Teatriliidu kriitika-auhinna (2002), Eesti Kultuurkapitali stipendiumi „Ela ja sära“ (2003) ja Avatud Eesti Fondi koosmeele auhinna (2004), Eesti Muusikanõukogu muusikapreemia (2017) ning Valgetähe V klassi teenetemärgi (2023).