Ants Soots
19.02.1956 RõnguAnts Soots on lõpetanud aastal 1978 Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli Alo Ritsingu juhendamisel ning 1983 Tallinna Riikliku Konservatooriumi prof. Ants Üleoja klassis.
Aastatel 1982–1990 laulis Ants Soots Eesti Televisiooni ja Raadio Segakooris ning oli vahelduvalt samas ka Ants Üleoja (koori peadirigent) kõrval dirigent ja koormeister. Aastatel 1982–1986 töötas Soots Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis ning 1986–1989 Tallinna Pedagoogilises Instituudis koorijuhtimise õppejõuna. Aastast 1988 on Ants Soots Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud (1991–1995 koorijuhtimise kateedri juhataja, aastast 2004 professor). Tema õpilaste hulka kuuluvad teiste seas Jaan-Eik Tulve, Mihkel Kütson, Heli Jürgenson, Jüri-Ruut Kangur, Darja Selivanova, Maarja Helstein, Merle Liblik, Ave Sopp, Tiiu Sinipalu jt.
Ants Soots on olnud mitmete kooride dirigent sh meeskoor Forestalia (1976–1991), Tallinna Tehnikaülikooli Meeskoor (varasem Tallinna Polütehnilise Instituudi Meeskoor, 1981–1986), Teaduste Akadeemia Meeskoor (peadirigent, 1986–1991) ning Teaduste Akadeemia Naiskoor (1990–1991). Aastatel 1991–2005 oli Ants Soots Eesti Rahvusmeeskoori dirigent (aastast 1994 peadirigent), aastatel 2008–2011 koori kunstiline juht ning on koos kooriga esinenud nii Eestis kui ka välismaal (Iisraelis, Kanadas, Poolas, Prantsusmaal, Rootsis, Saksamaal, Soomes, Taanis, Ungaris ja USA-s). Ta on kooriga valmistanud ette 45 vokaalsümfoonilist suurvormi ja üle 70 a cappella kava, milles on hulganisti Eesti heliloomingu taas- ja esmaesitusi sh Veljo Tormise CD-de „Vison of Estonia“ I-III (Alba Records 2001, 2004), „Visions Beyond Estonia“ ja „Vision of Kalevala“ (Alba Records 2007, 2008) ning Eduard Tubina (Forte 1998), Ester Mägi („Laulupuu“, Alba Records 2005) autoriplaatide ning Peeter Vähi teose "Planeetide kantaat" CD-l "Planetentöne vol 2" (Polygram/Polymedia Record 2002) salvestused. Aastal 2003 osales Soots koormeistrina CD „Sibelius. Cantatas“ salvestusel, mille eest pälvis koos Eesti Rahvusmeeskoori, tütarlastekoor Ellerheina ja Eesti Riikliku Sümfooniaorkestriga Paavo Järvi juhatusel koorimuusika Grammy (2004). Lisaks on Soots tegutsenud külalisdirigendina mitmete väliskooride juures sh Nagoyas Tohkai meeskoor Jaapanis (2004, 2006, 2008).
Ants Sootsi seob tihe koostöö laulupidudega. Aastatel 1994 oli Soots XXII üldlaulupeo ja 2004 XXIV üldlaulupeo „Alati teel“ üldjuhte. Aastatel 1999 oli Soots XXIII üldlaulupeo, 2009 XXV üldlaulupeo „Üheshingamine“ ning aastatel 1997 ja 2002 Põhja- ja Baltimaade koorifestivali ning rahvusvahelise koorifestivalide „Pärnu 2002“ ja „Tallinn 2007“ kunstiline juht.
Ants Soots on juhendanud seminare ja meistrikursusi Eestis, Jaapanis, Leedus, Rootsis, Iisraelis, Soomes ja Hispaanias (sh aastal 2000 Alteas rahvusvahelisel koorijuhtide konverentsil peetud ettekanne eesti koorimuusikast). Aastatel 1996–2000 oli Soots Eesti Kooriühingu juhatuse esimees ning jätkab hetkel Eesti Kooriühingu muusikanõukogu esimehena. Ants Sootsi mõtteid on talletatud ka koorijuhte käsitlevas raamatus „Kogemuste kuld: vestlusi koorijuhtidega“ (toimetajad Katrin Puur ja Joosep Sang, 2013).
Ants Soots on pälvinud Gustav Ernesaksa koorimuusika stipendiumi (1999), Eesti Kultuurkapitali rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia (2002), Valgetähe V klassi teenetemärgi (2003), Eesti Kultuurkapitali helikunsti ja rahvakunsti sihtkapitali aastapreemia (2004), Eesti Vabariigi kultuuripreemia (2008) ning Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali elutööpreemia pikaajalise, järjekindla ja jääva panuse eest Eesti koorimuusika arengusse, laulupidude mõtestamisse ning noorte koorijuhtide kasvatamisse (2021). Lisaks on ta valitud Eesti Kooriühingu aasta dirigendiks (2004) ja Eesti Rahvusmeeskoori audirigendiks (2006).
© EMIK 2014
(täiendatud veebruaris 2021)
EMIKi koduleheküljel olevad tekstid on kaitstud autoriõiguse seadusega. Tekste võib kasutada mittekommertsiaalsetel eesmärkidel koos viitega autorile (kui on märgitud) ja allikale (Eesti Muusika Infokeskus).